07:16 08. Aprill 2020
Kuula otse
  • USD1.0885
  • RUB82.5675
Eesti uudised
lühendatud link
0 0

Tallinn on juba pikki aastaid peamiseks SKP-sse panustajaks – tema arvelt koguneb 14 miljardit eurot ehk 54% kogu riigi SKP-st. Koos Harjumaaga kantakse hoolt 65% kogu riigi majandusese eest.

TALLINN, 16. detsember — Sputnik. Statistika kohaselt toodeti 2018. aastal 65% Eesti SKP-st Harjumaal, kuigi selle maakonna panus riigi majandusse on kogu ülejäänud riigiosaga võrreldes hakanud vähenema.

Patsient operatsiooni eel
© Sputnik / Алексей Сухоруков

Seda teatas Eesti Statistikaamet omaenese andmetele viidates. Ametlike arvestuste kohaselt oli Eesti SKP 2018. aastal jooksevhindades 26 miljardit eurot, millest Harjumaa osa moodustas 17 miljardit eurot.

Linnade hulgas on jätkuvalt peamiseks SKP-sse panustajaks Tallinn 14 miljardi euroga (54% kogu riigi SKP-st).

Harjumaale järgnevad Tartumaa (Lõuna-Eesti) ja Ida-Virumaa (Kirde-Eesti), mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10% ja 6%. Kõige väiksem oli SKP osakaal Hiiumaal (Lääne-Eesti) ja Põlvamaal (Kagu-Eesti) – kumbki neist panustas riigi majandusse alla 1%.

Suurima panuse Eesti toodete, kaupade ja teenuste lisandväärtusse andis 2018. aastal teenindussfäär – selles valdkonnas saadi kuni 69% kogu Eesti lisandväärtusest. Ja siingi on liidrikohal Harjumaa koos pealinnaga, kust laekus on ühtekokku 77% majanduspanusest.

Pressiteates on öeldud, et tööstus- ja ehitussektor andis 2018. aastal ühtekokku 28%, põllumajandus aga ainult 3% Eesti lisandväärtusest.

Aastal 2018 oli SKP elaniku kohta 19 695 eurot, mis on 1647 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim SKP elaniku kohta oli Harju maakonnas – 144% Eesti keskmisest. Järgnes Tartu ja Viljandi maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 91% ja 67% Eesti keskmisest. Väikseim SKP elaniku kohta oli Põlva maakonnas – 42% Eesti keskmisest.

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, vaagisid SEB panga makroanalüütikud tänavu novembris Eesti majanduslikke väljavaatreid ja jõudsid vägagi kurvastavate järeldusteni.

Niisiis ootab Eestit 2020. aastal majanduse kasvutempo aeglustumine ning üht osa tööstusettevõtetest koguni sulgemine.

Euroopa Liidu värskes uuringus paistab Eesti silma ka pessimistide suurima osakaalu poolest: 19% siinsetest kohalikest ettevõtjatest peab lähituleviku ettevõtlustingimusi ebasoodsateks.

Põhjused on ikka samad — USA ja Hiina vahelise kaubandussõja tagajärgede etteaimamatus ja ülemaailmsetel turgudel tegutsejate pessimism.

Lugege lisaks:

Samal teemal

Tuhanded tulevased pensionärid võivad sattuda sügavasse vaesusesse
Tagid:
majandus, SKP, Harjumaa, Tallinn, Eesti

Peamised teemad