06:32 23. Veebruar 2020
Kuula otse
  • USD1.0801
  • RUB69.5480
Eesti uudised
lühendatud link
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
21

Venemaa suursaadik Tallinnas Aleksandr Petrov tegi kokkuvõtte Venemaa ja Eesti suhete aastatulemustest, nende headest ja halbadest aspektidest ning kommenteeris Sputnik Eesti töötajate survestamist puudutavat olukorda.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Teisipäeval, 17. detsembril toimus Tallinnas Venemaa suursaadiku Eestis Aleksandr Petrovi traditsiooniline pressikonverents, kus esitati kokkuvõtted Eesti ja Venemaa vastastikustest suhetest lõppeva aasta vältel.

Plussid ja miinused Eesti ja Venemaa suhetes

Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov alustas kõnelust ajakirjanikega sellest, et tõi positiivsete aspektidena Eesti-Vene suhetes esile läbikäimise presidentide (Vladimir Putini ja Kersti Kaljulaidi kohtumine Moskvas) ja ministrite tasemel (Jevgeni Ditrihhi kohtumine Taavi Aasaga ja Olga Vassiljeva kohtumine Mailis Repsiga).

Пресс-конференция посла РФ в Эстонии Александра Петрова
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa suursaadiku Eestis Aleksandr Petrovi pressikonverents

Venemaa suursaadik mainis ka Eesti poliitikute "rahvuslikke iseärasusi", mis takistavad kahe riigi vahel heanaaberlike suhete loomist. Selleks on ka Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa huulilt alailma kostvad avaldused väidetavalt "Venemaa poolt okupeeritud viiest protsendist Eesti aladest" ja Eesti Vabariigi välisministri Urmas Reinsalu eestvedamisel kulgevad lõputud rehkendused mingite "Nõukogude okupatsioonist tulenenud kahjude hüvitamiseks", aga ka Eesti vetes Vene laevadele kehtestatud sisenemiskeelud (hiljutine juhtum "Jevgeni Primakoviga").

Äärmiselt ebameeldivaks ja ennekuulmatuks nimetas suursaadik Eesti poole algatusel hiljuti Ühtse Venemaa Noore Kaardiväe Peterburi aktivistidele kümneks aastaks kehtestatud Schengeni viisaruumi külastamise keeldu. Niisiis, märkis ta, on Venemaa ja Eesti suhted küllaltki mitmetahulised, neis on nii plusse kui ka miinuseid, "ehkki sooviksime muidugi, et plusse oleks rohkem."

Kas Venemaa vastab Eestis toimuvale Sputniku ahistamisele

Juhust kasutades paluti Aleksandr Petrovil kommenteerida Eesti võimude poolt teabeportaali Sputnik Eesti töötajatele avaldatavat survet. Just neil päevil said nad rahapesu andmebüroolt kirja, kus hoiatati kriminaalvastutusest sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodna, mille osaks Sputnik on.

Пресс-конференция посла РФ в Эстонии Александра Петрова
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa suursaadiku Aleksandr Petrovi pressikonverents

Venemaa Föderatsiooni suursaadik tuletas omakorda meelde, kuidas omal ajal, kui Läti keelas ära maailmakuulsa Aleksandrovi-nimelise ansambli külalisesinemised, teatas toonane Eesti Vabariigi välisminister Marina Kaljurand, et Eesti on tugeva demokraatiaga riik ja seetõttu lauludega ei sõdi.

Eesti välisministeeriumist kinnitati ka, et Venemaa ansambli külalisesinemisi ei kavatseta siin ära keelata. Aga kaks nädalat enne esinejate saabumist kehtestas Eesti valitsus ikkagi oma keelu.

"Nii et kogu see propagandistlik madin Sputnik Eesti ümber seab tugevate demokraatlike põhimõtete olemasolu Eestis küll kahtluse alla. Mida siis üldse mõista sõna- ja ajakirjandusvabaduse all? Me leiame, et see ei vasta vähimalgi määral ajakirjanikega suhtlemise standarditele, kui Sputnik Eesti töötajaid riigi ametlikele üritustele ei lubata," lausus Petrov.

Venemaa välisministeeriumi esindajad on korduvalt kritiseerinud Sputniku Eesti agentuuri töötajate seesugust kohtlemist. "Sooviksin, et see lehekülg saaks ümber pööratud, aga kuivõrd võimalik see oleks, on praegu raske öelda," nentis ta.

Посол РФ в Эстонии Александр Петров
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov

Küsimusele Venemaa võimalikest peegelmeetmetest Venemaal tegutsevate Eesti meediatöötajate töö suhtes vastas Petrov, et Venemaa ei soovi pingeid spiraalselt üles kruvida ja tahab nõutada vene väljaannete ajakirjanike õiglasemat kohtlemist.

Võimud üritavad Sputnik Eestit majanduslikult kägistada

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, lisandusid Sputniku Eesti toimetuse ajakirjanike pidevale otsesele survele katsed kogu meediagrupi ja tema lepingupartnerite finantstegevust segada.

Venemaa saatkond Eestis tegi avalduse, milles Eesti ametivõime kutsutakse üles lõpetama Sputnik Eesti tagakiusamine, mis oleks parim tõend Tallinna tegelikust valmisolekust täita oma rahvusvahelisi kohustusi sõnavabaduse valdkonnas.

"Rangelt Eesti seadustega kooskõlas tegutsevale meediaväljaandele avaldatakse enneolematut administratiivset survet, mis meenutab rohkem otsest tagakiusamist. Samal ajal "väänatakse avalikult käsi" pangandusstruktuuridel ja ettevõtjatel, kel on nimetatud meediaressursiga ärisuhted. Kampaania eesmärgiks on Sputnik Eesti töö blokeerida, võtta lugejatelt ära alternatiivne teabeallikas olukorrast riigis ja maailmas," seisab Venemaa saatkonna avalduses.

Diplomaatiline esindus tuletas meelde, et Venemaal töötava Eesti meedia, sealhulgas Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) töötajad ei koge seni oma töös sarnaseid piiranguid ning veelgi enam – pangandusele ja muudele igapäevaseks tegevuseks vajalikele teenustele juurdepääsu tõkestamist.

Agentuurile Sputnik peetakse Eestis avalikku klaperjahti, tema töötajaid hirmutatakse ja pangakontosid suletakse. Ja seda Euroopa riigis, kes deklareerib ustavust sõnavabadusele, märkis intervjuus Sputnik Eestile Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.

Täismahus saate artiklit lugeda portaali venekeelsest osast.

Lugege lisaks:

Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)

Samal teemal

Meedialahingud
Tagid:
pressikonverents, Aleksandr Petrov, Venemaa, Eesti, meedialahingud, demokraatia, sõnavabadus, Venemaa suursaatkond, Sputnik Eesti

Peamised teemad