22:39 20. Oktoober 2020
Kuula otse
  • USD1.1810
  • RUB92.0238
Eesti uudised
lühendatud link
10

Riiklikud toetused ja pensionid aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 39,1%.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Möödunud aastal elas suhtelises vaesuses 21,7% ja absoluutses vaesuses 2,4% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes 2017. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti ja absoluutset vaesust kogevate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti.

Suhtelises vaesuses elas 2018. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 569 eurot, absoluutses vaesuses elas inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 215 eurot.

Suhteline vaesus on vähenenud üheliikmeliste leibkondade ehk üksi elavate inimeste ja ka üksikvanemate hulgas. Elanikkonna rikkama ja vaesema viiendiku erinevus ei ole aastaga muutunud.

© Sputnik / Deniss Grabussov

Vanuserühmadest on see kõige väiksem vanemaealiste ehk vähemalt 65-aastaste elanike hulgas, kuigi viimase kümnendi jooksul on see iga aastaga siiski veidi suurenenud.

Siirded (riiklikud toetused ja pensionid) aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 39,1% ja absoluutses vaesuses 22,7% elanikkonnast.

Suhteline vaesus on aastaga jäänud muutumatuks noorte ehk 16–24-aastaste hulgas (20,9%), kuid on suurenenud laste seas. Aastal 2018 elas alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses 17,1% ehk 1,9 protsendipunkti enam kui aasta varem.

Küll aga langes laste absoluutse vaesuse määr, mis oli 2017. aastal 2,5% ja 2018. aastal 1,6%. Vähenenud on vanemaealiste suhteline vaesus: 2018. aastal elas vähemalt 65-aastastest elanikest suhtelises vaesuses 43,1% ja 2017. aastal 46,4%.vaeste arv

Sputnik Eesti on kirjutanud, et kümned tuhanded Eesti elanikud hakkavad tulevikus saama ainult rahvapensioni, mis tähendab, et paljud neist veedavad elu lõpuaastad sügavas vaesuses. 

Монеты евро
© Sputnik / Вадим Анцупов

Peaaegu iga viies Eesti elanik hakkab maksude maksmisest kõrvale hoidmise või vähese tööstaaži tõttu pärast pensionile jäämist saama rahvapensioni, mille suurus on praegu kõigest 205 eurot kuus.

Rahvapensioni maksab riik nendele, kes ei ole töötanud Eestis 15 aastat vähemalt miinimumpalga eest. Neid võib Sotsiaalministeeriumi andmetel Eestis olla umbes 20% ehk ligi 100 000 inimest.

Sputnik Eesti on kirjutanud ka sellest, et valitsuse kinnitatud 2020. aasta riigieelarve projekti kohaselt kasvab alates tuleva aasta aprillist keskmine vanaduspension, mis praegu on 483 eurot, 45 euro võrra: 38 euro võrra iga-aastase indekseerimise arvel ja 7 euro võrra ühekordse erakorralise tõstmise arvel.

Eesti keskmine vanaduspension moodustas mullu 41% keskmisest netokuupalgast. See on kõige madalam näitaja Euroopa Liidus.

© Sputnik / Deniss Grabussov
Kuidas elavad pensionärid Euroopa Liidus

Lugege lisaks: 

Samal teemal

Täna on vaesuse likvideerimise päev
Ungaris jõustub kodutute keeld
Kolmandik eestimaalasi ei vea palgaga kuu lõpuni välja
ÜRO: kliimamuutus ohustab toidujulgeolekut
Tagid:
majandus, ühiskond, vaesus, Statistikaamet

Peamised teemad