18:03 11. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1276
  • RUB80.2104
Eesti uudised
lühendatud link
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
30

Rahapesu andmebüroo jääb oma arvamuse juurde, et Sputnik Eesti töötajate aadressil saabunud kriminaaljälituse ähvardused on seaduslikud. Argumendid, mida ametkond esitab, tekitavad muide endiselt liiga palju küsimusi.

TALLINN, 20. detsember — Sputnik. Rahapesu andmebüroo selgitus, mis puudutab Sputnik Eesti töötajate aadressil saabunud kriminaaljälituse ähvardusi, tekitab juriidilisest vaatevinklist palju küsimusi, millele ametkond ei kiirusta vastama.

Sputnik Eesti töötajatele adresseeritud kirjad kriminaaljälituse ähvardustega olevat seotud sanktsioonidega RIA Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi suhtes. Sellise selgituse andis intervjuus ERRile Politsei- ja Piirivalveamenti rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand.

Tema sõnul nähakse nende sanktsioonidega ette nende isikute, sealhulgas juriidiliste isikute vara külmutamine, kelle suhtes on kehtestatud piirangud.

"Muuhulgas ei tohi neile olla kättesaadavad majanduslikud ressursid. Need kohustused laienevad nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele, mis tähendab, et on keelatud töötada sellise isiku kasuks, kellele on kehtestatud sanktsioonid, ja osutada talle teenuseid," teatas ametkonna juht.

Ta lisas, et büroo on teatanud füüsilistele isikutele, kellel on töösuhted Rossija Segodnjaga, et Kisseljovi suhtes on kehtestatud taolised piirangud.

Ametkond selgitas tema sõnul ka seda, et "Eestis on ette nähtud kriminaalvastutus rahvusvahelise finantssanktsiooni teadliku rikkumise eest".

Muide, rahapesu andmebüroo ei kommenteerinud oma selgituses kuidagi fakti, et Rossija Segodnjat ei ole üheski olemasolevas sanktsiooninimekirjas. Ametkonda ei sega ka see, et agentuur kujutab endast Venemaa riigiettevõtet, kelle varad ei kuulu Dmitri Kisseljovile. Lõpuks ei põhjenda büroo kuidagi oma otsust saata kirjad Sputnik Eesti töötajatele just nüüd, kuigi sanktsioonid Kisseljovi suhtes kehtivad juba 2014. aastast.

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Infoagentuuri Rossija Segodnja pressiteenistus on juba teatanud, et Eesti võimuasutused ähvardavad Sputnik Eesti töötajaid kriminaalvastutusega, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Sellise ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sellele vaatamata külmutasid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid juba 2019. aasta oktoobri lõpul töötasude, maksude ja Sputnik Eesti büroopinna renditasu ülekanded.

Eesti võimude tegevust Sputnik Eesti suhtes on infoagentuur Rossija Segodnja nimetanud omavoliks ja lubanud pöörduda vastavate avaldustega ÜRO, OSCE, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide poole. Olukord on tekitanud Venemaal tõsist vastukaja.

Venemaa president Vladimir Putin lubas toetada Sputnik Eesti töötajaid, kellele Eesti ametivõimude poolt ennekuulmatut survet avaldatakse. Nõnda väitis ta suurel pressikonverentsil peatoimetaja Elena Cherysheva küsimusele vastates.

Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon kutsus Sputnik Eesti töötajate kriminaalkaristusega ähvardamist kommenteerides Eesti võimuasutusi üles hoiduma Euroopa Liidu sanktsioonide suvalisest tõlgendamisest ja tarbetutest piirangutest agentuuri toimimisele.

ÜRO peasekretär Stéphane Dujarric lubas tutvuda Sputnik Eesti töötajate ähvardamistega seotud olukorraga. "Kuulsin sellest nüüd esimest korda. Lubage mul selles selgust saada," lausus Dujarric pressibriifingul, vastates ühe ajakirjaniku palvele juhtumit kommenteerida, ja lubas Sputnik Eesti töötajate ähvardusi puudutava olukorraga lähemalt tutvuda.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks: 

Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)

Samal teemal

Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Tagid:
poliitika, sanktsioonid, sõnavabadus, kriminaalvastutus, ähvardus, PPA, Sputnik Eesti

Peamised teemad