18:34 27. September 2020
Kuula otse
  • USD1.1634
  • RUB90.4050
Eesti uudised
lühendatud link
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
20

Dmitri Kisseljov nimetas sanktsioone Sputnik Eesti vastu ohtlikuks pretsedendiks kogu Euroopale. Ta märkis, et Euroopa Liidu riikide hulgas tõlgendab sanktsioone sedasi ainult Eesti.

TALLINN, 23. detsember — Sputnik. Sanktsioonid Sputnik Eesti vastu loovad ohtliku pretsedendi, mis võib esile kutsuda ahelreaktsiooni kogu Euroopas, teatas rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov oma autorisaates "Vesti Nedeli" telekanalil "Rossija 1".

Varem on Rossija Segodnja teatanud, et Sputnik Eesti töötajad on saanud Politsei- ja Piirivalveameti juhtidelt otsese ähvarduse, et kui nad enne 1. jaanuari 2020 ei katkesta töösuhet selle organisatsiooniga, algatatakse nende vastu kriminaalasi.

Neid meetmeid põhjendatakse sanktsioonidega, mis Euroopa Liit on kehtestanud 17. märtsil 2014 mitmete füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu Ukraina sündmuste valguses.

Kisseljov juhtis tähelepanu sellele, et Eesti on need meetmed tarvitusele võtnud Euroopa Liidu personaalsanktsioonide ettekäändel, mis on tema vastu kehtestatud juba 2014. aastal.

"Eesti võimude hoiak Sputnik Eesti suhtes on ohtlik ka sellepärast, et niiviisi luuakse Euroopa Liidu sisene pretsedent, mis võib vallandada Euroopas ahelreaktsiooni.

Seetõttu ei ole Sputniku staatuse küsimus Tallinnas sugugi mitte lokaalne teema, vaid põhimõtte väljatöötamine kogu maailmajao tarvis," ütles Kisseljov märkides, et personaalsanktsioone ei tohi tõlgendada laiemalt kui need tegelikult kehtivad.

Ta tuletas meelde ka seda, et OSCE esindaja ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désir on kutsunud Eesti võime üles loobuma tarbetutest piirangutest Sputniku tegevusele.

Rossija Segodnja peadirektor rõhutas, et tal ei ole isiklikke pangakontosid Euroopas.

"Kuid ausalt öeldes näruselt käitudes otsustasid eestlased laiendada meediakontserni juhi suhtes kehtestatud personaalsanktsioonid kogu meediakontsernile — otsekui riigiettevõtte eelarve oleks minu isiklik, personaalne eelarve," ütles ta lisades, et sedasi tõlgendab sanktsioone Euroopa Liidu riikide hulgas ainult Eesti.

Sputnik Eesti survestamine

2019. aasta sügisel kogesid Sputnik Eesti töötajad pretsedenditut survet võimude ja finantsasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti tütarettevõtted, kes külmutasid palga-, maksu- ja muude maksete ülekanded.

Detsembri keskel saatis Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo Sputnik Eesti töötajatele kirja, milles ähvardati võtta nad kriminaalvastutusele, kui nad enne 1. jaanuari 2020 töölt ära ei tule ja suhteid selle organisatsiooniga ei katkesta.

Ametkond põhjendas seda vajadusega täita sanktsioone, mis on kehtestatud 2014. aastal rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi vastu.

Seejuures ei ole Rossija Segodnjat ennast, mis kuulub Vene riigile, üheski sanktsiooninimekirjas ja üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis agentuuri töötajate suhtes samasuguseid meetmeid ei rakendata.

Lugege lisaks:

Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)

Samal teemal

OSCE esindaja kutsus üles hoiduma Sputnik Eesti survestamisest
Tagid:
sõnavabadus, sanktsioonid, Eesti, Sputnik, Dmitri Kisseljov

Peamised teemad