22:54 17. Veebruar 2020
Kuula otse
  • USD1.0835
  • RUB68.7554
Eesti uudised
lühendatud link
NATO idarindel (273)
10

Möödunud aastal aset leidnud ja järgmiseks aastaks kavandatud NATO sõjaliste õppuste suur arv annab tunnistust organisatsiooni ajusurma paikapidamatusest, ütles Eesti president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 24. detsember — Sputnik.  Kõigis organisatsioonides, sealhulgas NATO-s, on probleeme, kuid allianss ei pea rääkima ajusurmast – selle tõhususe tõestuseks olevat suur arv sõjalisi õppusi, mis toimusid eelmisel aastal ja toimuvad ka järgmisel aastal. Niimoodi arvab president Kersti Kaljulaid.

Kui motoorikast piisab, pole aju vajagi

 "Kindlasti ei ole NATO ajusurmas (nagu Prantsuse president Emmanuel Macron mõni aeg tagasi põhjendatult väitis – Toim). Kui mõelda vaid sellele, kui palju õppusi sel aastal toimus – nii meie territooriumil kui ka teistes Ida-Euroopa riikides. Ja kui palju on plaanitud järgmiseks aastaks," ütles riigipea intervjuus ERR-ile

 Samal ajal tunnistas ta, et alliansis võib esineda teatud probleeme, kuid sarnast pilti võib Kaljulaid sõnul täheldada kõigis organisatsioonides.

Kommenteerides aprillis toimunud kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga märkis Kaljulaid, et sellel kohtumisel saavutati seatud eesmärgid. Tema sõnul annavad sellised vestlused Eestile võimaluse aidata kujundada Euroopa ja NATO suhteid Venemaa suhtes.

Ka Varssavi pakti kiiret lagunemist ei osanud keegi oodata

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, kritiseeris Prantsusmaa eelmine president Emmanuel Macron teravalt praegust olukorda NATO blokis. Tema arvates on allianss jõudnud ajusurma seisundisse.

Sellega pidas Prantsusmaa juht silmas alliansi koordinatsioonikadu strateegiliste otsuste langetamisel. Macroni sõnul peaks Euroopa kiiresti ette võtma oma sõjalise jõu tugevdamise ja lõpetama Ühendriikide peale lootmise.

Kõik panused NATO-le teinud Eesti reageeris Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni avaldusele organisatsiooni ajusurmast ja USA rolli vähenemisest Euroopas väga teravalt. Macroni sõnu kritiseerisid tarmukalt senise poliitika veendunud toetajaist kaitseminister, välisminister, riigi president ja paraku ka Riigikogu.

Samal ajal on Euroopas, sealhulgas Baltikumis, viimastel aastatel alliansi koosseis enneolematult tugevnenud. NATO juhtkond seletab seda müütilise "Vene ohuga".

Läänepoolsed liitlased aga muhelevad – neile on see kasulik, sest Venemaa esmane vastulöök tabab sel juhul eelpaigutatud üksusi ja rajatisi Baltimaades ja teistes Ida-Euroopa riikides ning otsuselangetamise keskusi, millest suurem osa paikneb USA-s, v.a. NATO peakorter, andes ratsionaalsemale Lääne-Euroopale veidi rohkem aega Moskvaga mingi kokkuleppeni jõudmiseks.

Venemaa juhtkond on omakorda korduvalt selgitanud, et Venemaal pole agressiivseid kavatsusi ega plaani ühtki riiki esimesena rünnata.

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul on NATO sellest hästi teadlik ja lihtsalt kasutab müüti vabandusena Venemaa piiride lähedale suurema varustuse ja pataljonide paigutamiseks.

 Lugege lisaks:

Teema:
NATO idarindel (273)

Samal teemal

Balti amatsoonid — NATO viimne reserv Ida-Euroopas
Tagid:
õppused, Emmanuel Macron, NATO, Kersti Kaljulaid, Eesti

Peamised teemad