04:02 06. Juuni 2020
Kuula otse
  • USD1.1330
  • RUB77.8155
Eesti uudised
lühendatud link
32

See, mismoodi Eesti ametivõimud Sputnik Eestiga on käitunud, meenutab pigem totalitaarse sekti meetodeid, mitte demokraatliku Euroopa riigi tegutsemisviisi, leiab Venemaa Riigiduuma välisasjade komitee liige Jevgeni Primakov.

TALLINN, 26. detsember — Sputnik. Kuidas saab dialoogi pidada russofoobidega, kes lubavad endale ajakirjanike ähvardamist? Sellise retoorilise küsimuse esitas Venemaa Riigiduuma välisasjade komitee liige Jevgeni Primakov, kommenteerides Sputnik Eesti toimetuse töötajatele Eesti ametivõimude poolt surve avaldamist.

Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski
© Sputnik / Виталий Белоусов

Oma arvamust avaldas duumasaadik oma isiklikul Facebooki-kontol. Postituses meenutas Primakov, et Eesti riik ähvardab Sputnik Eesti ajakirjanikke kriminaalmenetlusega, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks ei lõpeta koostööd meediaagentuuriga Rossija Segodnja.

"Kas tegemist on tõesti Euroopa Liiduga? Kas see on tõesti "demokraatlik riik"? Pigem on tegu kitsarinnalise totalitaarse sektiga, kui sedaviisi ajakirjanikke kiusatakse. "Dialoog", piirilepingud? Aga millest üldse saab rääkida reptiilsete russofoobide ja hüsteerikutega, kes endale midagi niisugust lubavad, on retooriline küsimus," kirjutas Jevgeni Primakov. Ta avaldas ka toetust Sputnik Eesti kollektiivile.

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

2019. aasta sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi ennenägematu surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Sellise ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata. Sellele vaatamata külmutasid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid juba 2019. aasta oktoobri lõpul töötasude, maksude ja Sputnik Eesti büroopinna renditasu ülekanded.

Rahvusvaheline infoagentuur Rossija Segodnja peab Eesti võimude tegevust Sputnik Eesti suhtes omavoliks ja pöördus ka vastava märgukirjaga rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

Rossija Segodnja, RT ja Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjan kutsus president Kersti Kaljulaidi üles pöörama tähelepanu Sputnik Eestiga seotud olukorrale ja mitte lubama ajakirjanikke vahistada. Simonjan pöördus riigipea pole oma Twitteri-kanalis nii vene kui ka eesti keeles.

Dmitri Kisseljov nimetas sanktsioone Sputnik Eesti vastu ohtlikuks pretsedendiks kogu Euroopale. Ta märkis, et Euroopa Liidu riikide hulgas tõlgendab sanktsioone sedasi ainult Eesti.

Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon kutsus Sputnik Eesti töötajate kriminaalkaristusega ähvardamist kommenteerides Eesti võimuasutusi üles hoiduma Euroopa Liidu sanktsioonide suvalisest tõlgendamisest ja tarbetutest piirangutest agentuuri toimimisele. 

OSCE esindaja ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désir pöördus Eesti võimude poole üleskutsega hoiduda Sputnik Eesti survestamisest. Ta märkis, et mingeid sanktsioone agentuuri vastu ei ole Euroopa Liidus kehtestatud.

Ka mõned Eesti poliitikud võtsid sõna Sputnik Eesti sulgemise vastu. Omaaegne Eesti peaminister ja endine Tallinna linnapea Edgar Savisaar oli esimeseks oma riigi kaalukaks poliitikuks, kes nimetas vääraks võimude katseid Sputnik Eesti sulgeda.

Sotsiaaldemokraat Jaak Allik ja Eesti ENPA delegatsioni juht Maria Jufereva-Skuratovski avaldasid ka oma arvamust seoses võimude katsetega keelustada Sputnik Eesti tegevus oma riigi territooriumil.

"Eesti poliitika Sputnik Eesti ajakirjanike suhtes on Venemaasse suhtumise peegeldus, polnud mingit alust käitumise drastiliseks muutmiseks," kommenteeris Euroopa Parlamendi liige Yana Toom. 

Venemaa president Vladimir Putin lubas toetada Sputnik Eesti töötajaid, kellele Eesti ametivõimude poolt ennekuulmatut survet avaldatakse. Nõnda väitis ta suurel pressikonverentsil peatoimetaja Elena Cherysheva küsimusele vastates.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks: 

Tagid:
ajakirjandus, ähvardus, surve, poliitika, Venemaa Riigiduuma, Eesti, Sputnik Eesti

Peamised teemad