00:03 27. Oktoober 2020
Kuula otse
  • USD1.1819
  • RUB90.2935
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
Tšernobõli tuumakatastroof (13)
55 0 0

Rahvusvahelist radiatsiooni avariide ja katastroofide ohvrite mälestuspäeva tähistatakse 26. aprillil. Sellel päeval 1986. aastal toimus Tšernobõli elektrijaamas (AEJ) avarii, mis on 20. sajand suurim tehnogeenne katastroof nii tekitatud kahju ulatuselt, kui ka tagajärgede poolest.

TALLINN, 26. aprill — Sputnik. Plahvatus Tšernobõli AEJ neljandas energiaplokis toimus ohutussüsteemi projektijärgse katsetuste käigus kell 01, 23 minutit ja 40 sekundit Moskva aja järgi.

Selle tagajärjel purunes täielikult reaktori aktiivne tsoon ja reaktorihoone ülemine osa, teised rajatised said tugevalt kannatada. Purunesid turvatõkked ja —süsteemid, mis kaitsesid ümbritsevat keskkonda tuumakütuse käitlemisel tekkivate radioaktiivsete radionukleiidide eest.

Tuumakütuse pooldumisjääkide pihkumine vigastatud reaktorist miljonites küriides ööpäevas kestis 10 päeva — 26. aprillist 6. maini 1986.a., misjärel vähenes järsult (tuhandeid kordi) ja jätkas vähenemist ka edaspidi.

Avarii tagajärjel saastati 17 Euroopa riigi territoorium üldpindalaga 207,5 tuhat ruutkilomeetrit, sellest 60 tuhat ruutkilomeetrit asub väljaspool endise NSV Liidu piire. Enamsaastatuks osutus Ukraina (37,63 tuhat ruutkilomeetrit), Valgevene (43,5 tuhat ruutkilomeetrit) ja Venemaa Euroopa osa (59,3 tuhat ruutkilomeetrit) territoorium. Tšernobõlist saastepilvedega kandunud radioaktiivsust fikseeriti mitte ainult Euroopa põhja- ja lõunaosas, vaid ka Kanadas, Jaapanis ja Ameerika Ühendriikides. Saastest jäi puutumata vaid Maa lõunapoolkera.

Tšernobõli AEJ puudutas ühel või teisel moel miljonite inimeste elusid. Erineval määral mõjutas radiatsioon suuremat osa Maa põhjapoolkera elanikkonda. Endise NSV Liidu piiridest väljaspool elavad inimesed said suhteliselt väikeseid radiatsioonidoose, kusjuures täiesti ebaproportsionaalseid, sõltuvalt sellest, kas radioaktiivse jälje kulgemise teel sadas vihma või mitte.

Riskirühma sattusid Tšernobõli AEJ personal, avarii tagajärgede likvideerijad ja saastatud territooriumide elanikud. Peaaegu 8,4 miljonit inimest Valgevenes, Venemaal ja Ukrainas said radiatsioonimõjusid, sajad tuhanded neist evakueeriti saastatud maa-aladelt.

Avarii ajal said radiatsioonist tugevasti kannatada üle 300 inimese — Tšernobõli AEJ personal ja tuletõrjujaid. 237-le pandi esialgne diagnoos "äge kiiritustõbi", edaspidi leidis see diagnoos kinnitust 134 inimesel. 28 inimest surid selle haiguse tagajärjel esimestel kuudel pärast avariid.

Veel kolm inimest hukkus vahetult neljandas energiaplokis toimunud plahvatuse tagajärjel (üks inimene hukkus plahvatusest tekkinud rusude all, teine mõni tund hiljem saadud traumade ja põletuste tagajärjel, kolmas suri südamepuudulikkuse tõttu).

Pärast avariid rakendati selle tagajärgede likvideerimistöödel 600 tuhat NSV Liidu kodanikku (mõnedel andmetel kuni 800 tuhat inimest, sealhulgas suur hulk sõjaväelasi). Nad osalesid vahetult purustatud neljane plokki katva varje ("sarkofaagi") püstitamises, AEJ maa-ala ja teiste energiaplokkide desaktiveerimistöödel, muudel töödel jaama eraldustsoonis ja elanike ajutise viibimise piirkondades, Slavutitši linna ehitustöödel jm.

Kõige suurem hulk likvidaatoreid osales erinevatel perioodidel pärast avarii toimumist territooriumi puhastaustöödel. Kuigi nad ei töötanud enam avariiolukorras, neid kontrolliti ja nende kiirgusdooside üle peeti arvestust, said nad sellele vaatamata märkimisväärse kiiritusdoosi.

Avarii tagajärgede likvideerimistöödest osavõtjad, täitsid elu ja tervisega riskides oma kohust ja tõkestasid ohtliku radioaktiivse saaste levikut.

Hukkunute mälestuse jäädvustamiseks võtsid SRÜ liikmesriikide riigipead 2001. aastal toimunud tippkohtumisel vastu otsuse pöörduda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmesriikide poole üleskutsega kuulutada 26. aprill Rahvusvaheliseks radiatsiooni avariide ja katastroofide ohvrite mälestuspäevaks.

17. detsembril 20003. aastal toetas ÜRO Peaassamblee SRÜ riikide riigipeade nõukogu otsust kuulutada 26. aprill Rahvusvaheliseks radiatsiooni avariide ja katastroofide ohvrite mälestuspäevaks ja kutsus ühtlasi kõiki ÜRO liikmesriike üles seda päeva tähistama ja korraldama selle raames vastavaid üritusi.

Materjal on ette valmistatud RIA Novosti teabe põhjal.

 

 

Teema:
Tšernobõli tuumakatastroof (13)

Peamised teemad