09:33 21. Oktoober 2017
Tallinn-2°C
Kuula otse
Leningradi kaitsmine.

Nad võitlesid kodumaa eest!

© Sputnik / РИА Новости
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
Sõja portreed (23)
7010

Eesti Sputnik jätkab eriprojekti „Sõja portreed” raames mälestuste avaldamist inimestest, kes võtsid osa Teisest maailmasõjast või olid selle tunnistajad.

ТАLLINN, 9. mai — Sputnik. Sputniku toimetust külastas Eesti veteranide liidu esimees Nikolai Bõšok. Ta rääkis paljudest kangelastest-sõjaveteranidest. Täna jagame neid lugusid oma lugejatega.

Гвоздев Иван Иванович.
© Фото: из личного архива семьи
Ivan Ivanovitš Gvozdev.

Ivan Ivanovitš Gvozdev (1918-1996) võttis osa Halhõn goli lahingust 1939. aastal. 1. augustil 1941 mobiliseeriti Moskvast Punaarmeesse. Osales Moskva kaitselahingutes. Osales Nõukogude Eesti vabastamises saksa fašistlikest vallutajatest. 1944. aastal, pärast Narva linna vabastamist tegeles Eesti raudteevõrgu taastamisega.

Голубев Константин Павлович.
© Фото: из личного архива семьи
Konstantin Pavlovitš Golubev.

 

Konstantin Pavlovitš Golubev (03.03.1920 — 11.03.2015) erialalt õpetaja, sõjateed alustas Valgevenes. Rindelt saadeti laskur-radistide kooli õpetajaks. Pärast sõda teenis sõjaväelasena Riias ja Engelsis, käis välismissioonidel Iraagis ja Hiinas. Paljude autasude kavaler: Punatähe orden, medalid „Võidu eest Saksamaa üle" ja „Lahinguliste teenete eest". Maetud Tartu kalmistule.

Горбачев Иван Романович.
© Фото: из личного архива семьи
Ivan Romanovitš Gorbatšov.

Ivan Romanovitš Gorbatšov (10.10.1921 — 18.06.2015) sündis Valgevene NSV-s. Sõja ajal oli pommituslennukite piloot, osales Leningradi kaitses. Autasustatud Punatähe ordeniga, Isamaasõja ordeniga, medaliga „Leningradi kaitsmise eest", medaliga"Berliini vallutamise eest" ja teiste medalitega. Berliini vallutamise eest sai vägede ülemjuhataja tänu. Rahuajal osales Hiina Rahvavabariigi abistamises lennundustehnoloogia arendamisel.

Дубров Борис Саввич.
© Фото: из личного архива семьи
Boriss Savvitš Dubrov.

Boriss Savvitš Dubrov (21.06.1923 — 23.03.2012) sündis Almaznoje külas Luganski oblastis. Ründelennuki Il-2 piloot. Võttis osa lahingutegevusest Valgevene rindel. Tulistati alla õhulahingus Kura sääre kohal Königsbergi all. Omab sõjaväelist auastet ja autasusid: 2 Kuulsuse ordenit, 2 Punatähe ordenit, 1 Isamaasõja orden, medal „Königsbergi vabastamise eest", medal „Võidu eest Saksamaa üle".

Карнаухов Владимир Николаевич.
© Фото: из личного архива семьи
Vladimir Nikolajevitš Karnauhhov.

Vladimir Nikolajevitš Karnauhhov (15.07.1909 — 10.1980) — osales 1939. aasta Halhin goli sündmustes ja võttis osa Suurest Isamaasõjast. 1943. aastal, pärast sõjas haavatasaamist ja haiglaravi saadeti Mongooliasse. Sõjatee lõpetas Mandžuurias 1945. aastal pärast Jaapani Kvantungi armee purustamist. Nõukogude ja Mongoolia sõjaliste autasude kavaler. Autasud: 2 Punatähe ordenit, Mongoolia RV medal „Võidu eest" 1945. aastal, medal „Võidu eest Saksamaa üle", medal „Võidu eest Jaapani üle".

Кошелкина Валентина Васильевна и Кошелкин Алексей Васильевич.
© Фото: из личного архива семьи
Valentina Vassiljevna Košelkina ja Aleksei Vassiljevitš Košelkin.

Valentina Vassiljevna Košelkina (sünd. 1914) — lõpetanud meditsiiniõdede kursused, töötas 1941. aastal Stalingradi linna evakuatsioonishaiglas. 1942. aastal evakueeriti seoses rinde jõudmisega Stalingradini Punaarmee komandöri abikaasana koos lapsega Uurali taha. Sõja lõppedes oli nooremseersant arstiabi reservteenistuses, sõjalise erialaga sõjaväevelsker.

Aleksei Vassiljevitš Košelkin (sünd. 1905) — sõjateed alustas Stalingradis 1. järgu sõjaväetehnikuna õppelennuväljal, kus teenindas ja valmistas lendudeks ette lennukeid U-2, millega sooritati kasutati sõjaväelendurite väljaõpet. 1943. aastal sai raskelt põrutada ja oli pikka aega ravil mitmes sõjaväehaiglas. Tervisliku seisundi tõttu saadeti 1944. aastal erru, sõjaväeliselt auastmelt oli siis vanemleitnant-tehnik. Lahingulise Punatähe ordeni kavaler.

Косюк Иван Илларионович.
© Фото: из личного архива семьи
Ivan Illarionovitš Kosjuk.

Ivan Illarionovitš Kosjuk (1915-1980) mobiliseeriti Punaarmeesse 1942. aastal Nahhitševani (Naxçıvan) linnast. Võttis osa lahingutest Põhja-Kaukaasia rinde väeosade koosseisus. Oma sõjatee lõpetas 1944. aastal pärast rasket haavatasaamist lahingus ja haiglaravi.

Архипов Александр  Александрович. 1944 год, Белоруссия.
© Фото: из личного архива семьи
Aleksandr Aleksandrovitš Arhipov. 1944.a., Valgevene.

Aleksandr Aleksandrovitš Arhipov
VANG nr 63211
Aleksandr Aleksandrovitš Arhipov (1902-1973) — pärit Totmast. Enne sõda lõpetas maamõõtjate kooli. Töötas erinevates piirkondades Vologda ja Arhangelski oblastis. 1941. aastal mobiliseeriti Kubanimaalt ja saadeti Tšerepovetsist Leningradi rindele, kus langes vangi. Kodulinna jõudis tagasi 1947. aastal, töötas rajooni maadeosakonnas maamõõtjana kuni pensionile jäämiseni 1962. a.

Koduloolises almanahhis „Totma" (nr 3 — Vologda, 2001) avaldatud mälestused oli Aleksander Arhipov kirja pannud pärast vangistusest vabanemist 1947. aastal. Kaua aega olid need Arhipovite perekonna valduses. Juhuslikult leidis need muuseumitöötaja A. Šihhova, kui vaatas läbi mälestuste autori tütre Ninel Grigorjevna Žukova kodus leiduvaid fotosid. Tütar ei olnud kohe nõus vihikut oma isa käsikirjaga üle andma, kuna juba varemgi oli üritatud päevikut avaldada, kuid seda ei krooninud edu. Alles 1998. aastal jõudsid Dachau vangi mälestused hoiule Tomski koduloomuuseumi arhiivi.

Карл Эдуардович Китто.
© Фото: из личного архива семьи
Karl Eduardi poeg Kito.

Karl Eduardi poeg Kito

Eesti Sputniku toimetusse saabus kiri Dolores Vainjärvelt. Oma isa Karl Kitot mäletab ta kahjuks vähe ega tea temast eriti midagi. Säilinud on vaid mõned fotod. Karl sündis 1898. aastal Narvas. Tänu veebilehele „Rahva mälu" (pamyat-naroda.ru) õnnestus Doloresel teada saada oma isa ordenitest ja tema sõjateest. Karl Kito osales 1. Valgevene rinde 69. väeosa koosseisus Harkovi ründeoperatsioonides, Kurski lahingus, sakslaste purustamises Valgevenes, Lublin-Bresti, Visla-Oderi ja Berliini pealetungilahingutes. Alampolkovnik Karl Kitot autasustati Punatähe ordeniga, Isamaasõja I ja II järgu ordeniga, medaliga „Võidu eest Saksama üle Suures Isamaasõjas 1941-1945. a".

Igavene mälestus kõigile Teisest maailmasõjast osavõtnutele ja tagalatöötajatele, keda meie hulgas enam ei ole. Sügav kummardus võidu eest fašismi üle neile, kes on meie keskel.

 

 

 

Teema:
Sõja portreed (23)

Peamised teemad