07:56 20. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1427
  • RUB75.2885
22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule.

22. juunil on sõda kuulutatud kahel korral ajaloos

© Sputnik / РИА Новости
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
Sõja portreed (23)
9523

22. juunil 1812 kuulutas Prantsusmaa imperaator Napoleon I Venemaale sõja ning ööl vastu 24. juunit 1812 ületas 640 000-meheline Prantsuse Suur armee Neemeni jõe ja ühtlasi Preisimaa-Venemaa piiri. Seda sõda hakati nimetama 1812. aasta Isamaasõjaks.

1813. aasta alguseks oli Napoleoni sõjavägi Venemaalt taganema sunnitud. Venemaa võit soodustas Kesk- ja Lääne-Euroopa vabanemist Napoleoni võimu alt ning tugevdas Venemaa välispoliitilist seisundit.

Kuid ajalugu kordus.

22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. Algas Suur Isamaasõda, millest sai osa Teisest maailmasõjast (1. september 1939 — 2. september 1945).

Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kaasa haaratud suurem osa maailma rahvastest. Sõja jooksul mobiliseeriti üle 100 miljoni inimese, mis teeb selle kõige ulatuslikumaks sõjaks ajaloos. "Totaalse sõja" tingimustes korraldasid peamised osavõtjad riigid oma majanduse, tööstuse ja teaduse ümber sõja vajadusteks, kaotades sellega erinevuse tsiviil- ja sõjaotstarbeliste ressursside vahel. Sõjas hukkus kokku üle 70 miljoni inimese, enamuses tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige ohvriterohkema relvastatud kokkupõrke.

Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud toimusid idarindel.

8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapitulatsiooni aktile. Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tšehhis. Sõda Euroopas oli lõppenud.

 

 

Teema:
Sõja portreed (23)

Peamised teemad

  • Stenbocki maja

    ÜRO ülemaailmse rändepakti allakirjutamis ümber puhkenud vaidluste ajendil tekkinud valitsuskriis näitab selgesti, et valijatele meelepäraseid ideid on poliitikutel ääretult vähe, leiab Sputnik Eesti kolumnist Nikolai Filonov.

    26
  • Putin ja Erdogan Turkish Streami esimese osa avamisel

    Vladimir Putin ja Recep Tayyip Erdogan andsid Istanbulis toimunud tseremoonial käsu Turkish Streami gaasijuhtme merelõigu viimase toru paigaldamiseks.

    21
  • Saksa tervishoiuminister Jens Spahn

    Saksa poliitikud ei ole mittesiduvat lepet, mis plaanitakse heaks kiita 11.-12. detsembril Marokos toimuval kohtumisel, piisavalt arutanud, ütles Saksa tervishoiuminister Jens Spahn.

    13