12:24 28. September 2020
Kuula otse
  • USD1.1634
  • RUB90.4050
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
27900

1343. aasta 24. juulil algas ülestõus Saaremaal, piirati sisse ja alistati Pöide linnus

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343-1345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud eestlaste vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine.

Saaremaa vallutamise järel Liivimaa ordu poolt 1261. aastal oli terve Eesti ala saksa ja taani võõrvallutajate võimu alla langenud. Kuigi maarahvale säilisid isikuvabadused, näiteks õigus relvi kanda, sundisid uued maaisandad vallutatud põliselanikele peale terve rea uusi makse ja koormisi. Lisaks ilmalike maaisandate nõudmistele rõhusid kohalikku elanikkonda veel kohustused kiriku ees.

Jüriöö ülestõus algas jüriööl (23. aprillil) 1343 Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud.

24. juulil 1343, päev enne jaagupipäeva, kordusid jüriöö sündmused saartel, kui korraga tõusid võõrvõimu vastu üles osaliselt Saare-Lääne piiskopkonnale ja osaliselt Liivimaa ordule kuuluvad Saaremaa ja Muhumaa.

"Liivimaa noorema riimkroonika" sõnul "lõid saarlased maha kõik sakslased, noored ja vanad, nii nagu see Harjus oli sündinud, uputasid preestrid merre ja läksid samal päeval Pöide linnuse alla, mille ees nad olid kaheksa päeva, sest nad teadsid hästi, et linnust piirajaist vabastada ei võidud." Pöide foogt Arnold sai aru, et linnust ei ole võimalik kaitsta ning loovutas ümberpiiratud kantsi neile lubatud vaba läbipääsu eest ülestõusnutele. Ometi ei pidanud ülestõusnud sõna ning lõid maha kõik linnusest välja tulnud ordurüütlid ja teised sinna pakku läinud sakslased.

Saaremaa ja Muhumaa jäid iseseisvaks talveni. 1344. aasta veebruaris tungis Preisimaalt saabunud abivägedega täiendatud orduvägi meister Burchard von Dreilebeni juhtimisel üle kinnikülmanud mere saartele ning liikus röövides ja põletades Purtsa maalinna alla, kuhu oli varjunud suur hulk rahvast. Lahing Purtsa pärast kestis hommikust ööni, kuni orduväel õnnestus kaitserinnatistest läbi murda. Linnas olevat tapetud 2000 inimest, sakslasi langes 500.

Esialgsele edule vaatamata ei õnnestunud ordul ülestõusu Saaremaal maha suruda. Märtsis enne merejää sulamist oli orduvägi sunnitud tagasi mandrile pöörduma, sest pikema viivituse korral oleksid lumesulamisaegsed teed Preisimaale naasvatele abivägedele läbipääsmatuks muutunud.

1345. aasta talvel naasis meister orduväega Saaremaale ja rüüstas Karja ümbruses kaheksa päeva jooksul maa paljaks. Lõpuks palusid saarlased rahu. Läbirääkimiste tulemusena soostusid saarlased otsekohe pantvange andma ning lubasid kõik oma relvad Lihula ordulinnusesse viia. Lisaks lubasid nad maha lõhkuda oma Maansaare linnuse, mille asemele ordu hiljem Maasilinna ordulinnuse püstitas. Linnuse ehitus määrati karistuseks saarlastele, millest tuleneb ka selle saksakeelne nimi Soneburg ('trahvi- ehk karistuslinnus').

Kaks aastat iseseisvad olnud saarlaste tingimusliku alistumisega 1345. aastal sai läbi kokkuvõtlikult Jüriöö ülestõusuna ajalukku läinud maarahva viimane suurejooneline katse pealesunnitud ristiusku maha raputada ja muistset iseseisvust tagasi saada. Ülestõus halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks maa poliitilisest juhtimisest välja.

Jüriöö ülestõusu sündmustel põhineb mitmete rahvusromantiliste kirjandus- ja kunstiteoste ning filmide ainestik. Kirjanduses on tuntumad näited Eduard Bornhöhe jutustused "Tasuja" (1880) ja "Villu võitlused" (1890) ning Aadu Hindi "Vesse poeg" (1948).

Jüriöö sündmustik on aluseks ka Enn Vetemaa romaanile "Risti rahvas" ja seda on kasutanud ka Tamur Kusnets oma romaanis "Püha Jüri kutsikad".

Allikas: Vikipeedia.

Peamised teemad