22:20 20. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Illustratiivne foto

Täna tähistatakse rahvusvahelist puuetega inimeste päeva

© Sputnik / Виталий Аньков
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
5310

Rahvusvahelist puuetega inimeste päeva tähistatakse 3. detsembril alates 1992. aastast ÜRO algatusel. Eesti Puuetega Inimeste Koda tunnustas päevale pühendatud aastakonverentsil auhindadega neid institutsioone, kes on arendanud ühiskonda selleks, et puudega inimesed oleksid paremini kaasatud.

TALLINN, 3. detsember — Sputnik. Eile, 2. detsembril toimunud Eesti Puuetega Inimeste Koja aastakonverentsil „Turism ja vaba aeg — kas kättesaadav kõigile? Puuetega inimeste piiriülene liikumine — üks EL põhiõigusi" oli muuhulgas kõne all puuetega inimeste ligipääs kultuuri- ja spordisündmustele.

Kultuuriminister Indrek Saar rõhutas, et Eesti kultuuri- ja spordielu korraldamisel tuleb tagada erivajadustega inimestele osalemise ja panustamise võimalus, teatas Kultuuriministeerium.

Saar rõhutas konverentsi avaettekandes, et ligipääsu teemat võetakse Kultuuriministeeriumis arvesse kõigi oma tegevuste planeerimisel.

„Riigi ülesanne on tagada, et iga kodanik saaks võimaluse luua kultuuri ja sellest osa saada sõltumata regionaalsetest, sotsiaalsetest, kultuurilistest, vanuselistest, soolistest või teistest individuaalsetest eripäradest ja vajadustest. Meie soov on luua paremad võimalused ühiskonnaelus osalemiseks kõigile Eesti elanikele, ja seda mitte ainult kultuurivaldkonnas, vaid näiteks ka spordis," rääkis Saar.

Kultuuriministeeriumi haldusalas on viimastel aastatel vaegkuuljatele mõeldes paigaldatud silmusvõimendi Vanemuises ja Tallinna Linnateatris. Selle vastu on huvi tundud ka teised teatrid ning oma lahenduse töötas välja NO99.

Eesti Filmi Instituudi toetatud kõikidele uutele täispikkadele mängufilmidele luuakse nii subtiitrid kui ka kirjeldustõlge, koos Sotsiaalministeeriumiga toetatakse erivajadustega inimeste sportimisvõimalusi. Samuti pakuvad mitmed muuseumid programme erivajadustega inimestele. Näiteks Kadrioru Kunstimuuseumis on võimalik tutvuda skulptuurikoguga kompamise teel.

2015. aastal otsustas Kultuuriministeerium esimese ministeeriumina liituda Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi algatatud ning Eesti Inimõiguste Keskuse koordineeritava mitmekesisuse kokkuleppega, kinnitades mitmekesisuse ja võrdle kohtlemise põhimõtteid nii oma töötajate kui ka klientide seas.

Kultuuriministeeriumis on ette valmistamisel meelespea, mis juhib tähelepanu erivajadustega inimeste ligipääsetavuse tagamisele juba investeeringutoetuste eraldamisel ja arhitektuurikonkursside korraldamisel.

„Kui meie soov on muuta avalik ruum kvaliteetsemaks, tuleb juba planeerimisfaasis võtta arvesse keskkonnaga, ligipääsetavusega ja turvalisusega seotud lahendused. Ka kontsertide ja festivalide korraldajad peaksid tegema kõik selleks, et erivajadustega inimesed võiksid nendest elamustest osa saada," lisas Saar.

Puuetega inimesed ja faktid

Kas teadsid, et:

• Tallinnas elab üle 25 000 puudega inimese, aastast 2004 on see arv kasvanud 60%
• Eestis elab üle 130 000 puudega inimese, mis moodustab 10% rahvastikust
• puuetega inimeste arv Eestis on suurenenud viimase 8 aastaga 34%
• Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on maailmas keskmiselt 15% rahvastikust puudega
• Eestis on 57% puudega inimestest üle 63-aastased
• Eestis on puudega lapsi ligi 9400, nende arv on 7 aastaga kasvanud 46%
• Eestis on üle 68 000 inimesele määratud raske puue ja 15 000 inimesele sügav puue
• 37% puuetega inimestel on liikumispuue
• 43% puuetega inimestest hindab oma tervist halvaks
• 92% puudega inimestest on kogenud terviseprobleemist tulenevaid piiranguid
• Eestis on kokku 48 000 tööealisest puudega inimesest, kellest 19% töötab
• 72% tööealistest puuetega inimestest ei tööta ega otsigi tööd
• Puuetega inimestel on ligi 2 korda suurem oht sattuda vaesusesse
• Pooled puuetega inimestest sõltuvad materiaalselt täielikult või osaliselt mõnest lähedasest inimestest
• Tallinnas on toimetulekusaajate hulgas 21% puudega isikute leibkonnad
• 25% puudega laste peredest on kogenud probleeme haridusteenuste kättesaamisel või kasutamisel
• 22% puudega lapse perest pidi keegi täielikult loobuma tööl käimisest puudega lapse abistamise tõttu
• 43% kõikidest puudega laste vanematest ei ole abi saamiseks lapse hoidmisega või hooldamisega seotud küsimustes kellegi poole pöördunud
• 66% puudega laste vanematest tunneb, et vajab abi ja nõustamist toetuste ja teenuste taotlemisel, valikul ning korraldamisel.
• 17% puudega inimestest on kõrgharidus
• 16-34- aastaste kõrgharidusega puuetega inimeste arv on kogurahvastikuga võrreldes kaks korda väiksem
• 66% puudega inimestest leiab, et neil pole abi kohta piisavalt informatsiooni
• 59% puuetega täiskasvanutest kasutab abivahendeid igapäevaseks toimetulekuks.
• 73% puuetega inimestest leiab, et tarvilikke teenuseid on liiga vähe või madala kvaliteediga
• 90% puuetega inimestest teeb puude tõttu mitmesuguseid lisakulutusi
• 60% leiab, et puuetega inimestele ei ole tagatud võrdväärseid võimalusi poliitilises ja ühiskondlikus elus osalemiseks

Allikas: Tallinna Puuetega Inimeste Koda (TPIK).

Tagid:
rahvusvaheline, puutega inimeste päev, ÜRO, maailm

Peamised teemad