01:54 17. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1587
  • RUB75.8119
ENSV lipp

Algas EKP IV kongress

© Flickr / Kristjan
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
3220

5. veebruaril 1941 algas Tallinnas EKP IV kongress, kus valiti EKP esimeseks sekretäriks Karl Säre

Karl Säre oli Eesti kommunistliku liikumise tegelane, Nõukogude sõjaväeluure kaastöötaja. Ta sündis Tartus õllevabriku töölise perekonnas.

1921. aastal õppis Karl Säre Leningradis, algul töölisfakulteedis, seejärel Leningradis asuvas Julian Marchlewski nimelises Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, aastatel 1933-1934 Moskva Rahvusvahelises Lenini Koolis. Sai täiendava ettevalmistuse tegevuseks luurajana välismaal.

Luuretegevus

Karl Säre alustas koostööd OGPU-ga Leningradi õpingute aastatel, 1925. aastal saadeti Hiinasse Nõukogude Liidu saatkonda tööle. 1927. aastal vangistati, kuid peagi vabanes.

Aastatel 1934-1938 tegutses Kominterni ridades Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Rootsis ja Taanis. Võimalik, et oli Skandinaavia maades üks Nõukogude luure juhte. Taanist koordineeris Karl Säre ka Eestis tegutsevate kommunistide tegevust.

Säret 1941. aastal pärast kinnipidamist Saksa okupatsiooni ajal poliitilise politsei ametnikuna üle kuulanud Evald Miksoni andmetel olevat Säre tegutsenud nõukogude luureorganite jaoks: Shanghais 1925-1927, Eestis aastatel 1928-1929, Siberi ekspressrongis 1929-1934, Kopenhaagenis 1934-1936, Inglismaal, USA-s ja Kanadas 1936-1937, Stockholmis 1936-1938 ja seejärel Eestis.

1936. aastal mõrvas (koos Johannes Meeritsa ja August Vakepeaga) Taanis Kopenhaagenis oma EKP kaaslase Johannes Eltermanni, keda kahtlustati nende illegaalse kommunistliku liikumise reetmises

Tegevus Eesti kommunistlikus liikumises

1917 oli üks Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu organiseerijaid. Pärast Nõukogude Venemaa kaotust Eesti Vabadussõjas emigreerus 1921. aastal Nõukogude Liitu, kus õppis Petrogradi töölisülikoolis ja Leningradi ülikoolis, mida ei lõpetanud. 1927. aastast Eestimaa Kommunistliku Partei liige, osales aastail 1928-1930 illegaalse Eestimaa Kommunistliku Partei organisatsiooni tegevuse taastamisel ja ülesehitamisel. Peakorter asus Narvas, kus teda tunti põrandaalustes ringkondades Papa ja Onu nime all.

Aastast 1928 oli ta Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitee Eesti sektsiooni sekretär.

Karl Särel tekkisid konfliktid "ideeliste" kommunistidega, mis kulmineerusid vastuoludes seoses kindral Undi tapmisega 1930. Kommunistide parteiorganisatsioon purustati ja Säre põgenes Eestist/vahistati ning vahetati välja Nõukogude Liiduga poliitvangide vahetuse korras. Tuli 1938. aastal (7. mail samal aastal kuulutati Eesti vabariigis välja amnestia poliitilistele vangidele) tagasi, kuid saadeti administratiivkorras Tartust välja. Viibis sisepagenduses Hiiumaal, hiljem Põlvas.

Karl Säre astus kontakti Eestimaa Kommunistliku Partei väheste liikmetega ja pahempoolsete sotsialistidega. Kevadel 1940 EKP-s puhkenud võimuvõitluse käigus tõrjus ta tahaplaanile Hendrik Alliku, tasandades endale teed EKP etteotsa. Oli aktiivselt tegev juunipöörde teostamisel ja valiti seejärel Andrei Ždanovi soovitusel 12. septembril 1940 EKP I sekretäriks. Sellelt positsioonilt juhtis Säre 1940-1941 nõukogude võimu sisseseadmist Eestis.

Saksamaa kallaletungi järel, kui nõukogude võimuesindajad ja Punaarmee Eestist lahkusid, jäi Säre Eesti partisaniliikumist organiseerima.

Arreteerimine

Karl Säre arreteeriti saksa okupatsiooni alguspäevadel pealekaebuse tulemusel 3. septembril 1941. Oma elu päästmiseks andis ta sakslastele üles kõik teised põrandaalused, kes seepeale kiirelt arreteeriti.

Pärast Richard Sorge juhitava nõukogude sõjaväeluure luurevõrgu paljastamist ning kinnipidamist Jaapanis 1942. aastal saatis Saksa luure Tallinnasse erilennuki ja viis Säre Tallinna Keskvanglast Saksamaale Berliini. Seal saadeti Säre Sachsenhauseni koonduslaagrisse. Viimast korda nähti Karl Säre avalikkuses Taanis märtsis 1943 eelpool mainitud kommunisti Paul Eltermanni mõrvaprotsessis, olles süüdistatava rollis.
Müstiline-müütiline periood

Karl Säre edaspidisest saatusest on liikvel erinevaid versioone. Liiguvad kuuldused, mille kohaselt sakslased olevat ta Eestisse tagasi toonud ja siin maha lasknud. Mõnedel andmetel olevat ta valenime all elanud Euroopas, teistel andmetel andnud end lääneriikide teenistusse. Kolmanda informatsiooni kohaselt olevat Säre veetnud elu lõpuosa kommunistlikus luures.

Karl Säre eluloo uurimise ja ühtlasi ka mütologiseerimisega on palju tegelnud Inglismaal elanud filosoofiadoktor, kirjanik ja kirjastaja Einar Sanden. Kasutades oskuslikult kirjaniku loominguvabadust ajaloofaktide tõlgendamisel ja seostamisel, on ta saavutanud huvitavaid tulemusi.

Einar Sanden on kirjutanud romaani "Loojangul lahkume Tallinnast" ja selle järje "Süda ja kivid". Neis osalt dokumentaalsetes, osalt väljamõeldud sündmustikuga romaanides on esitatud Karl Säre võimalik elukäik kuni 1970. aastateni. Sanden on ühes intervjuus tunnistanud: "Igatahes kõik see, mida ma oma romaanides Säre tegevusest pärast sõda kirjutan, on fantaasia" (Sirp (1992) 11. september).

Allikas: Vikipeedia

Tagid:
kommunist, peasekretär, luure, kommunistlik partei, Karl Säre, Eesti

Peamised teemad