07:44 18. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Kui unustada sõda, kuidas siis üldse elada

Kui unustada sõda, kuidas siis üldse elada

© Sputnik / РИА Новости
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
Sõja portreed (23)
13250

Kusagil sõjas pole tapetud nii palju inimesi, kusagil ei olnud vastupanu nii massiline, kusagil ei olnud mobiliseeritud nii palju mehi, nagu Valgevenes, rääkis ajaloolane

TALLINN, 9. mai — Sputnik. Valgevene riikliku ülikooli dotsent, ajalooteaduste kandidaat Kuzma Kozak rääkis raadios Sputnik Belarus sellest, miks tuleb mälestust sõjast tähtsaks pidada, mälestust rindemeestest ja nendest, kes sattusid okupatsiooni alla. Ajaloolase sõnul oli pärast sõda pikk vaikusepaus, sellest ei räägitud. Isegi võidupäeva ei tähistatud.

Kozak arvab, et sellel on kaks põhjust. Esimene — need hirmsad tingimused, millistesse sattus elanikkond pärast sõda: kuidas saab rõõmu tunda, kui kõik elavad praktiliselt muldonnides, on palju hukkunuid, sügaval hinges on hirm. Vabariigi okupeeritud territooriumil elas 7 miljonit inimest. Inimesed teadvustasid, et nad peavad kohanema, et nad peavad ellu jääma. Ja 1946. aastal algas külma sõja periood. 

Ajaloolane rääkis sõja üleelanud tütarlapse loo. Märtsis 1944 ajasid saksa okupandid paljud valgevenelased Azaritšisse, sohu. Kahe nädalaga suri siin üle 20 tuhande inimese. Praskovja kaotas oma sugulased, siis suri tema ema. Sõjast tagasi tulnud isa suri aasta pärast. "Kas see naine sai sõja lõppu tähistada, isegi pärast sõda?" räägib Kozak. 

Alles 60-ndatel aastatel tuli rahvas välja sellest seisundist, kuhu ta sõja tõttu sattus. Siis tulid Hruštšovi "sula" ja inimesi hakati muldonnidest ümber asustama, olgugi, et kõigest "hruštšovkadesse". Vähehaaval hakkasid lootus ja entusiasm tagasi tulema. Üldine meeleolu hakkas muutuma. Sõjateemal hakkasid kirjutama kirjanikud, looma kunstnikud, sellest hakati rääkima raadios ja televisioonis. Ilmusid võimsad sõjateemalised teosed Aleksei Adamovitšilt, Vassil Bõkovilt.

"Kujutlege sõjajärgset Minski, kus 250 tuhandelisest elanikkonnast jäi alles vaid 50 tuhat — nemad tulidki võitjaid tervitama. Sellele järgnes pikk adapteerumine. Nüüd elab linnas 2 miljonit inimest, kuid vaid 1% nendest on ehk põlised elanikud," räägib Kuzma Kozak.

Fašistlikud okupandid põletasid maha terveid külasid, kus 85% elanikest olid naised ja lapsed, meenutab ajaloolane. Partisaniliikumine oli kõige massilisem Valgevenes — väikeses liiduvabariigis, mille rahvaarv on 10 miljonit. Kozak meenutas naiste kangelastegu, kes pidid ka okupatsiooni tingimustes toitma lapsi, partisane ja… fašiste, et vältida surma ja kaitsta lapsi.

Okupatsioon on omaette teema, märgib ajaloolane. Ta nägi dokumenti suurest hulgast vägistatud naistest, kuid ükski nendest okupantide kuritegusid ei tunnistanud. Nad hoidsid valu ja hirmu endas. Seda hävitamise valu ja mälestust sellest antakse edasi geenidega.

Seda ei saa unustada, sest muidu reedaksime me iseend, on Kuzma Kozak veendunud. Kuid ka rikas ja edukas Euroopa kardab puhkeda võivat sõda. Ja ta püüab leida sellist sõjapidamise viisi, mis näitaks noortele, kui hukatuslik see on.

Võidupäevale pühendatud telesillas osales ka Tallinn
© Sputnik / Вадим Анцупов

Seda on raske teha, sest fašistid, kes kirjutasid sõjast kirju koju, ei rääkinud oma peredele, mida nad kohaliku elanikkonna kallal toime panid. Nende kirjades oli lüürika ja headus, nostalgia lähedaste järele, märkis ajaloolane.

Üks Saksamaa perekond andis Kozakile üle päeviku, mida pidanud sõdur suri 97-aastaselt. Selles kirjutas ta, kuidas ta einestas, kuidas ta hommikuti kohvi jõi, pesu vahetas, puhkusel käis. "Meie lihtsad poisid võitsid ilma kohvita, olid näljas ja poris. Elu oli hindamatu. Saksamaa ajaloolane rääkis valgevenelaste kohta, et nendel ei olnud šanssi ellu jääda," ütles Kuzma Kozak.

Noored ei tohi unustada, kuidas tapeti ja põletati nende eellasi. "Kui see unustada, kuidas siis üldse elada!?" küsib Valgevene ajaloolane retooriliselt.

Teema:
Sõja portreed (23)
Tagid:
mälestus, arvamus, ajaloolane, okupatsioon, Võidupäev, Teine maailmasõda, Kuzma Kozak, Valgevene, Venemaa

Peamised teemad