23:45 23. Juuli 2017
Tallinn+ 18°C
Kuula otse
Euroopa Nõukogu hoone

Eesti sai Euroopa Nõukogu täisliikmeks

© Sputnik / Владимир Федоренко
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
1021

14. mail 1993 sai Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks

Euroopa Nõukogu (EN) on rahvusvaheline organisatsioon. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ja seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga, mida mõnes dokumendis samuti nimetatakse Euroopa Nõukoguks.

Euroopa Nõukogu oluline saavutus on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus.

Euroopa Nõukogu alaline asukoht on Strasbourgis, juhtorganid on parlamentaarne assamblee ja ministrite komitee. Nõukogu ametlikud keeled on inglise ja prantsuse keel.

Euroopa Nõukogu peasekretäri valib parlamentaarne assamblee koos sekretariaadi juhtidega viieks aastaks.

Euroopa Nõukogu asutati 5. mail 1949 Londoni lepingu ehk Euroopa Nõukogu põhikirja allkirjastamisega kümne riigi poolt. Need olid Belgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Suurbritannia ja Taani.

Edaspidi ühinesid nõukoguga teised Euroopa riigid. Eesti ühines koos Leedu ja Sloveeniaga 14. mail 1993, misjärel nõukogus oli 29 liiget. Pärast Montenegro ühinemist 11. mail 2007 on nõukogus 47 liikmesmaad. Euroopa riikidest ei kuulu sellesse üksnes Kasahstan, Valgevene ja Vatikan ning mõned üldiselt tunnustamata piirkonnad.

Läbi aegade on Euroopa Nõukogust lahkunud üksainus riik. See oli Tšehhoslovakkia, kes sai 21. jaanuaril 1991 nõukogu 25. liikmeks ja lakkas 31. detsembril 1992 olemast. Tema järglasriigid Tšehhi ja Slovakkia võeti mõlemad nõukogu liikmeks pool aastat hiljem, 30. juunil 1993.

Eestit on esindanud ENi juures järgmised saadikud:

1995-1999 suursaadik Karin Jaani;
1999-2003 suursaadik Ants Frosch;
2003-2006 suursaadik Alar Streimann;
2007-2011 suursaadik Sulev Kannike;
2011-2015 suursaadik Gea Rennel;
alates 2015 suursaadik Katrin Kivi.

Eesti sai Euroopa Nõukogu erikülalise staatuse 1991 ning täisliikmeks 14. mail 1993. Eesti ja EN suhete ajalugu ulatub aga aastasse 1960, mil Balti riikide sunniviisilise Nõukogude Liidu koosseisu võtmise kahekümnendal aastapäeval võttis Euroopa Nõukogu Konsultatiivassamblee (hilisem Parlamentaarne Assamblee) vastu resolutsiooni, mis mõistis selle teo hukka.

Organisatsiooniga liitumisest alates on EN Eesti seadusandlust oluliselt mõjutanud: tagamaks Eesti seadusandluse vastavus Euroopa Nõukogu normidega, kaasati õigusaktide väljatöötamisse sageli Euroopa Nõukogu eksperte.

Eesti esimene eesistumine Euroopa Nõukogus leidis aset maist kuni novembrini 1996. Sel ajal panustas Eesti Ministrite Komitee monitooringumehhanismi välja töötamisse ning juhtis kolme Taga-Kaukaasia riigi, Armeenia, Aserbaidžaani ja Georgia integratsiooni Euroopa õigusstruktuuridesse vahendades EN dialoogi nende riikidega.

Eesistumise ajal kinkis Eesti EN-le valge Estonia klaveri, mis tänini seisab MK fuajees ning leiab sagedast kasutust seal korraldatavate ürituste ajal. Järgmine eesistumine ootab Eestit mais 2016.

Eesti hindab Euroopa Nõukogu eelkõige kui normatiivset ehk norme loovat ja nende täitmist kontrollivat organisatsiooni. Demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid taotlevate ja inimõigusi kaitsvate rahvusvahelise õiguse normide edendamine on üks viiest Eesti välispoliitika eesmärgist.

Allikas: Välisministeerium, Vikipeedia

Tagid:
Euroopa Nõukogu, Kirde-Eesti, Strasbourg

Peamised teemad