17:28 18. August 2017
Tallinn+ 21°C
Kuula otse
Rakvere on linn alates 12. juunist 1302

Rakvere on linn alates 12. juunist 1302

Aleksei Serov
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
13410

Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse

Rakvere linn (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene Rakovor) on Lääne-Viru maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Hilisema kivist Rakvere linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti linnuseid, mida tunti juba 12. sajandil Tarvanpea nime all. Aastatel 1219-1220, alistas Taani kuningas allutas ja ristis Virumaa alad (vt Taani valdused Eestis). Taanlased asusid selle kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puitpalissaadi.

Siis rajati ka Rakvere Vallimäel Rakvere ordulinnuse esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. — Läti Henriku kroonikas mainitakse 1226. aastal esimest korda Tarvanpea asulat. 1252. aastal nimetati taanlaste uut tugikohta linnust Wesenberghi (Tarvanpea keskalamsaksa keeles). 

Замок Раквере
© Фото: Алексей Серов
Rakvere ordulinnus on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid

1267. aastal alanud sõjategevuses, õiguste üle kontrollida kaubandust ja laevatamist Narva jõel, tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni, rüüstasid raskelt piirkonda. Kindlust vallutada ei suutnud ja kaotasid ühe oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöördusid tagasi. 1268. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle Narva jõe ning läksid Rakvere alla.

1302. aasta linnuse juurde kujunenud Wesenberghi asula sai Lübecki linnaõigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV peale Jüriöö ülestõusu oma Eestimaa alad valdused ((Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega)) Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikelile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need 1347 Liivi ordule.

Rakvere linna arengus mõjutas linna kujunemist seda edela- ja läänepoolt ümbritsenud Rakvere mõisa ja idapoolt Rakvere kirikumõisa valdused, mistõttu linn kujunes algselt põhjast kagusse suunduva kaarena, mis keskosas Vallimäe ja kiriku vahelisel alal oli vaid mõnisada sammu lai. 

Vene-Liivi sõjas, 1558. aastal pärast Narva alistamist Vene vägede poolt jätsid Rakveret kaitsnud saksa garnison linnust maha ja ala võeti üle Boris Kolõtševi salga poolt 1558. aasta augustis. Samal aastal sai Rakvere Moskva tsaaririigi kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnas frantsisklaste Püha Mihkli katoliku kiriku mungaklooster, Rakvere Mihkli kirik, gildimaja ja mõned kivist kodanike kivimajad.

Järgnenud Liivimaa sõjas 1568. aastal piirasid edutult Rakveret ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi, Pärnust tulnud mõisamehed, Poola kuninga pooldajad. 1572. ja 1574. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. 1581. aastal toimus Rootsi vägede poolne linnuse piiramine Pontus De la Gardie juhtimisel ning oli edukas. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks linn Rootsi haldusesse.

Rakvere mõis loodi 1618. aastal, mil Rakvere linnuse ala läänistati Reinoud van Brederodele (1567-1633), kelle Rootsi kuningas Gustav II Adolf 12. juunil 1616 oli Rakvere vabahärraks teinud ja kes Hollandi saadikuna oli osalenud Stolbovo rahuläbirääkimistel. 1631. aastal andis Gustav II Adolf Brederodele ka Rakvere linna. 1669. aastal omandasid mõisa Tiesenhausenid ning 19. sajandi keskel Rennenkampffid.

Põhjasõja ajal 1703. aastal, koondas W. A. von Schlippenbach väed Lääne-Virumaale, kuid jätsid piiräärsed alad idapoolsed alad vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel Viru-Nigula kihelkonda, taganesid rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinnasse. 5. septembril ületasid vene väed Kunda jõe ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaeod ning taganesid lahinguta.

Rakverre jäänud linnaelanikud tapeti ning Rakvere linn põletati vene vägede poolt. Vene väed lõid uue tugipunkti Rakvere juurde, kust suundusid rüüstesalgad (kalmõkid jt) rüüstama ümberkaudseid Haljala kihelkond, Kadrina, Rakvere, Jakobi ja Simuna kihelkonda, mis järgmise kahe päeva jooksul rüüstati. Virumaa järel tungisid vene rüüstesalgad Järvamaale.

1783. aastal kehtestati Venemaa keisririigis asehalduskonnad ja loodi Tallinna asehalduskonna Rakvere kreis ning Wesenbergi linn osteti Tiesenhausenilt 45.011 rubla eest ära ning nimetati üheks Eestimaa kubermangu kreisilinnaks. 1805. aastal asutati Rakveres kreiskool, 1814. aastal algkool.

1870. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi Balti raudteeliinil, Rakvere raudteejaam. 1912. aastal asutati Rakvere Õpetajate Seminar.

Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku), Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru), Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja heinamaa. 

Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa.

Linna läbib Tallinna-Narva raudtee, linnast põhja poole jääb Tallinn-Narva maantee. Rakverest saab alguse Rakvere-Pärnu maantee. Kaugus Tallinnast on 98 km, Narvast 114 km, Tartust 126 km ja Peterburist 274 km.

Vaatamisväärsused

Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on mõjuvad ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel. Vallimäel asuvad ka skulptuur Tarvas ja Vallimäe tuulik ning kõrgendiku lõunaosas paikneb Rakvere tammik.

Символом Раквере является тур (Тарвас), гигантский бык с длинными рогами
Aleksei Serov
Vallimäel asub skulptuur Tarvas

Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis praegusel kujul 2004. aastal. Väljaku ääres on Ferdinand Adoffi projekti järgi valminud ja Kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud Rakvere turuhoone ja pangahoone.

Rakvere Jumalaema Sündimise kirikus asuvad õigeusu preestermärter Sergi Florinski säilmed.
Rakvere ordulinnuse varemed.

Mälestusmärgid ja skulptuurid linnaruumis

Rakvere linna keskel, Lydia Koidula tänav 12a, asub Amandus Adamsoni kavandatud Vabadussõja mälestussammas.

Rakvere äärelinnas, Juhan Kunderi tänava ääres Palermo metsas asub Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi. Rakvere tammikus paikneb mälestussammas "Okaskroon", mis on pühendatud Nõukogude okupatsiooni ajal represseeritutele.

Vallimäe tee 5 on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument. Tammiku tänav 1 on Juhan Kunderi mälestussammas.

Rakvere keskväljakul asub mälestusmärk "Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas", mis on pühendatud helilooja Arvo Pärdile. (Allikas: Vikipeedia)

Важная достопримечательность Раквере — скульптура мальчика с велосипедом
Aleksei Serov
Arvo Pärdile pühendatud skulptuur Rakveres
Tagid:
linn, kuupäevad, õigus, ajalugu, Erik Menved, Rakvere

Peamised teemad