01:07 19. November 2017
Tallinn+ 5°C
Kuula otse
Möödub 30 aastat osoonikihi kaitse algusest, illustratiivne foto

Möödub 30 aastat osoonikihi kaitse algusest

© Flickr / allyhook
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
1410

Laupäeval, 16. septembril möödub 30 aastat ülemaailmse koostöölepingu sõlmimisest, mille eesmärk on kaitsta osoonikihti

TALLINN, 15. septmeber — Sputnik. Montreali protokolli sünnipäeva tähistamiseks Kanadas Montrealis toimuval üritusel osaleb ka keskkonnaminister Siim Kiisler, teatas Keskkonnaministeerium.

"Asjaolu, et 30 aastaga on osoonikihti kahandavate ainete kasutamist oluliselt vähendatud näitab, et oleme suutelised üksteisega koostööd tehes lahendama ka suuri ülemaailmseid keskkonnaprobleeme. Loodetavasti on see suureks inspiratsiooniks ka kliimamuutuste ja mere prügistamise probleemidega tegelemisel," ütles keskkonnaminister.

Osoonikihi taastumise protsess on väga pikaajaline ja ainete käibelt kõrvaldamine ei anna koheseid tulemusi. Osoonikihi taastumist mõjutab ka see, et osoonikihti kahandavad ained on väga püsivad ning võivad atmosfääri paiskudes sinna jääda kuni 100 aastaks, põhjustades terve aja jooksul ka kahju. Lisaks mõjutavad osoonikihi paksust ka looduslikud tegurid ja üldine tsirkulatsioon atmosfääris.

Teadlaste hinnangul taastub osoonikiht käesoleva sajandi keskpaigaks, tingimusel, et protokolliga sätestatud kohustused viiakse ellu. Ilma Montreali protokollita oleks aga 21. sajandi lõpuks UV-kiirguse tase enneolematult kõrge. Arvatakse ka, et tänu Montreali protokollile on aastaks 2030 maailmas aastas 2 miljonit nahavähi juhtumit vähem.

Eestis ja Euroopa Liidus on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine, st seadmetesse lisamine keelatud, lubatud on vaid mõned erikasutused. Lisaks on loodud riiklik osoonikihti kahandavate ainete käitluskeskus Tallinnas Suur-Sõjamäel.

Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon võeti vastu 1985. aastal ja Montreali protokoll sõlmiti 16. septembril 1987. aastal Montrealis, et kaitsta osoonikihti, võttes kasutusele abinõud osoonikihti kahandavate ainete emissiooni ühtlaseks piiramiseks kogu maailmas ning seades lõppeesmärgiks nende ainete täieliku kasutusest kõrvaldamise.

Praeguseks on Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga ühinenud kõik ÜRO liikmeesriigid – kokku 197 riiki. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 1996. aastal.

Kui algselt käsitles Montreali protokoll ainult osoonikihti kahandavaid aineid, siis eelmisel aastal jõuti kokkuleppele ka kliimamuutusi põhjustava gaasi vähendamises.

Eesmärk on sajandi keskpaigaks vähendada fluorosüsivesinike (HFC) kasutamist ligikaudu 80%. Selle kliimasoojenemist põhjustava gaasi kasutamise järk-järgulise vähendamisega loodetakse ära hoida 0,5 kraadine temperatuuri tõus.

Osoonikiht moodustab Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimesi ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Ilma osoonikihita hävitaks Päike kogu elu Maal.

Tagid:
osoon, osoonikiht, tulevik, keskkond, tervishoid, 30. aastapäev, Montreali protokoll, Siim Kiisler, maailm

Peamised teemad