13:41 02. Detsember 2020
Kuula otse
  • USD1.1968
  • RUB90.7837
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
5210

Eesti Kirjanikkude Liit asutati 8. oktoobril 1922 Tallinna raekojas eesti kirjanike III kongressil. Liikmeid oli tollal 33. Juriidiliselt oli liidu asukohaks aastani 1927 Tallinn, hiljem Tartu. Eesti Kirjanikkude Liit tegeles kirjanikele avaldamisvõimaluste ja toetusrahade leidmisega.

Pärast Eesti liitmist NSV Liiduga kuulutati Eesti Kirjanikkude Liit 19. oktoobril 1940 likvideerituks. Selle asemele hakati ette valmistama Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu loomist ning see asutatigi Moskvas 8.-9. oktoobril 1943 toimunud konverentsil. Seda nime kandis liit kuni 1958. aastani, seejärel anti organisatsioonile nimeks Eesti NSV Kirjanike Liit, mis püsis Nõukogude okupatsiooni lõpuni.

4. mail 1950 kustutati Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmete nimekirjast Johannes Semper, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas, Betti Alver, Hugo Raudsepp, Mait Metsanurk, Leo Anvelt, Agnes Taar ja Aleksander Tassa.

Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941-1944 juhtis Kirjanikkude Liidu tegevust Eestis algul kolmeliikmeline juhatus, mille eesotsas seisis Albert Kivikas. 1943. aastal lubati Eesti Kirjanikkude Liidu kui apoliitilise organisatsiooni tegevus Eestis taastada. Organisatsiooni esimeheks valiti Gustav Suits.

1945. aastal loodi Stockholmis sinna põgenenud kirjanike poolt Välismaine Eesti Kirjanike Liit, mille esimeesteks olid August Mälk (1945-1982), Kalju Lepik (1982-1999) ja Enn Nõu (1999-2000).

1991. aastal nimetati Eesti NSV Kirjanike Liit ümber Eesti Kirjanike Liiduks. 2000. aasta oktoobris saatis Välismaine Eesti Kirjanike Liit end laiali ning selle liikmed astusid Eesti Kirjanike Liitu kodumaal. 31. märtsi 2012 seisuga on liidul 300 liiget, kellest osa tegutseb Eestis, osa mujal.

Allikas: Vikipeedia

 

Tagid:
Eesti Kirjanikkude Liit, Raekoda, ENSV, Under, kirjanik, Eesti

Peamised teemad