19:56 08. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1094
  • RUB70.7441
Che Guevara saaks täna 89-aastaseks

Che surmast möödub 50 aastat

CC0 / Alberto Korda / Guerrillero Heroico
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
15961

Che Guevara tapeti 9. oktoobril 1967 ning ta surnukeha viidi Vallegrande külas asuvasse haiglasse, kus seda näidati kogu maailma meediale

Ernesto Che Guevara isik on maailmas populaarne juba mõnda aega, tema pildiga särgid, tassid, lipud ja isegi sigaretid toovad ärimeestele aastas sisse miljoneid dollareid.

Che Guevara [tše ge'vaara] (ka El Che, Che; tegelik nimi Ernesto Rafael Guevara de la Serna) oli Argentina päritolu marksistlik revolutsionäär Ladina-Ameerikas. Ta oli poliitik, kirjanik, arst, sõjateoreetik ja partisaniliikumise juht. Pärast surma sai tema stiliseeritud kujutisest kogu maailmas tuntud protestiliikumise kultuuriline sümbol.

Портрет Че Гевары до сих пор символизирует призыв к борьбе
© Sputnik / Павел Герасимов
Портрет Че Гевары до сих пор символизирует призыв к борьбе

Noore meditsiinitudengina reisis Guevara läbi Ladina-Ameerika. Külastatud paikade vaesus kujundas põhjalikult ümber tema maailmavaate. Reisikogemused ja vaatlused tõid ta järeldusele, et regioonis sügavalt juurdunud majanduslik ebavõrdsus on omane monopolistlikule kapitalismile, uuskolonialismile ja imperialismile, mille ainus ravim on maailmarevolutsioon.

Hiljem kohtas ta Mehhikos Fidel Castrot ja liitus tema 26. Juuli Liikumisega. Detsembris 1956 oli ta nende revolutsionääride hulgas, kes Castro juhtimisel tungisid Kuubasse eesmärgiga kukutada USA poolt toetatud Kuuba diktaator Fulgencio Batista. Guevara sai varsti mässuliste seas kuulsaks, ülendati komandandi auastmesse ja mängis pöördelist rolli edukas kaheaastases partisaniliikumises, mis tõukas Batista troonilt. 1959-1961 töötas ta Kuuba riigipanga presidendina ja 1961-65 tööstusministrina.

Che Guevara.
© Sputnik / РИА Новости

Diplomaadina maailmas ringi liikudes ja riigijuhtidega kohtudes esindas ta Kuuba sotsialismi. Ta oli viljakas literaat ja päevikupidaja, kirjutades partisanisõja teoreetilise ja praktilise käsiraamatu ning tuntud memuaarid oma mootorrattareisist üle Lõuna-Ameerika mandri. Guevara lahkus Kuubast 1965. aastal, et õhutada revolutsiooni, kõigepealt edutuks osutunud katsel Kongos Kinshasas ning seejärel Boliivias, kus ta CIA toetusel tabati ja hukati.

Guevara on tuntud kui vastuoluline ja tähelepanuväärne ajalooline isiksus, olles kurikuulus kui halastamatu distsipliininõudja, kes kõhklematult laskis maha ülejooksikud ning keda toetajad samas austasid kui rangelt doktriinidele pühendunud juhti. Guevarast on kujunenud vasakpoolsete ühiskondlike liikumiste ikoon tänu tema märtrisurmale, poeetilisele truudusvandele klassivõitlusele ja soovile luua "uue inimese" teadlikkus, keda ajendavad rohkem moraalsed kui materiaalsed stiimulid.

Paradoksaalsel moel ja vastuolus tema enda ideoloogiaga kujundati Che näost globaalse massikultuuri turundusembleem ja sümbol. Ajakiri Time nimetas Ched 20. sajandi 100 kõige mõjuvõimsama inimese hulgas, samal ajal kui Alberto Korda tehtud foto nimega "Guerillo Heroico" (ajakirja kaanel) kuulutati "maailma kõige kuulsamaks fotoks".

Последний прижизненный снимок Че.
© Фото : newsmax.com
Che Guevara vangistati lahingus 8. oktoobril

Vangi langemine ja hukkamine

Félix Rodríguez, kes oli ise Kuuba pagulane ja kellest oli saanud CIA eriosakonna operatiivtöötaja, juhtis Guevara tabamist Boliivias. 7. oktoobril teatas informaator Boliivia eriüksustele Guevara partisanide laagri asukoha Yuro orus. Nad piirasid ala umber ja Guevara sai haavata ning võeti vangi, kui ta juhtis Simeón Cuba Sarabia salka.

Che Guevara päästmise operatsioon "Major"

Guevara seoti kinni ja toodi 7. oktoobri öösel poollagunenud mudasesse koolimajja, mis asus kõrvalolevas La Higuera külas. Järgmise päeva ja poole jooksul keeldus Guevara Boliivia politseiohvitseride küsimustele vastamast ning rääkis vaikselt ainult Boliivia sõduritega. 9. oktoobri hommikul palus Guevara, et tema juurde toodaks külakooli õpetaja, 22-aastane Julia Cortez. Hiljem on Cortez Guevarat kirjeldanud kui "meeldiva välimuse ja pehme ning iroonilise pilguga meest". Ta väitis, et nende vestluse ajal leidis ta olevat end "võimetu vaatama Guevarale silma", sest Guevara silmavaade oli "talumatu, läbitungiv ja väga rahulik". Nende lühikese vestluse ajal kaebas Guevara koolimaja viletsa seisukorra üle, väites, et on "ebapedagoogiline" loota, et külalapsed õpivad sellises koolis, sama ajal kui "valitsuse ametnikud sõidavad Mercedestega" ja deklareeris, et "see on olukord, mille vastu me võitleme".

Mõni hetk enne hukkamist küsiti Guevaralt, kas ta mõtleb enda surematusele. "Ei," vastas ta. "Ma mõtlen revolutsiooni surematusele." Siis ütles ta oma timukale: "Ma tean, et sa oled tulnud mind tapma. Tulista, argpüks, sa ju tapad ainult inimese." Terán kõhkles ning avas siis automaadist tule, sihtides Guevarat kätesse ja jalgadesse. Guevara väänles maas, hammustades ilmselt oma kätt, et vältida valukarjeid. Terán tulistas peale seda veel mitu korda, haavates Guevarat surmavalt rinda Rodrígueze andmetel kell 13.10. Üldse tulistati Guevara pihta üheksal korral, sealhulgas viiel korral jalgadesse, üks kord paremasse õlga ja kätte, üks kord rinda ning lõpuks kõrisse.

 Сержант Теран выстрелил в Че девять раз, тело Гевары продемонстрировали журналистам
© Wikipedia / Freddy Alborta
Che Guevara tapeti automaadivalanguga Boliivia presidendi otsesel korraldusel

Lõplik hävitamine

Siis seoti Guevara keha helikopteri maabumisjaluste külge ja transporditi kõrvalasuvasse Vallegrande külla. 11. oktoobril 1967 välja antud memorandumis nimetab USA president Lyndon B. Johnson Rahvusliku Julgeolekuagentuuri juhile Walt Whitman Rostow'le Guevara tapmisotsust rumalaks, aga "Boliivia seisukohast võetuna arusaadavaks". Pärast hukkamist võttis Rodríguez endale mitmed Guevara isiklikud esemed, seal hulgas kella, mida ta kandis palju aastaid, näidates seda tihti reporteritele. Tänapäeval on mõned esemed, kaasa arvatud välgumihkel, eksponeeritud CIAs.

Peale seda, kui sõjaväearst oli amputeerinud tema käed, transportisid Boliivia armee ohvitserid Guevara keha teadmata asukohta ja keeldusid teatamast, kas säilmed maeti või põletati. Käed pandi säilitamiseks formaldehüüdi lahusesse ja saadeti Buenos Airesesse sõrmejälgede võrdlemiseks, kuna Guevara sõrmejäljed olid Argentina politsei käes. Hiljem saadeti need Kuubasse. 15. oktoobril 1967 teatas Castro, et Guevara on surnud ja kuulutas kogu saarel välja kolmepäevase leina.

Allikas: Vikipeedia

Tagid:
revolutsioon, kuupäevad, sümbol, aastapäev, Che Guevara, Fidel Castro, Kuuba

Peamised teemad