09:06 27. Mai 2019
Kuula otse
  • USD1.1187
  • RUB72.1352
22 aastat tagasi esitas Eesti avalduse EL astumiseks

Eesti esitas avalduse Euroopa Liitu astumiseks

© AFP 2019 / Petras Malukas
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
3610

Peaminister Tiit Vähi allkirjastas 1995. aasta 24. novembri keskpäeval Toompea lossi valges saalis Eestile ajaloolise avalduse

TALLINN, 24. november — Sputnik. «Valitsuse nimel on mul au esitada avaldus Eesti Vabariigi vastuvõtmiseks Euroopa Liidu liikmeks vastavalt Euroopa Liidu lepingule,» seisis peaministri allkirjastatud avalduses Euroopa Liidu nõukogu presidendile Javier Solanale.

Riigieelarve kulud kasvavad seoses eesistumisega >>

Peaminister Ratas arutas komisjoni president Junckeriga eesistumise tööplaane
© Фото : Annika Haas

Sellest peale on arutletud, kas liitumine on Eestile kasulik või kahjulik, kirjutas väljaanne Eesti ja Euroopa Liit 2002. aastal. Liitumise pooldajad on väitnud, et:

• liitumine on Eestile majanduslikult kasulik, sest aitab suurendada Eesti majanduse jaoks üliolulisi välisinvesteeringuid, võimaldab saada toetust Euroopa Liidu struktuurifondidest ja abiprogrammidest ning kaotab viimasedki tõkked Eesti kaupade teelt Euroopa Liidu turule;

• liitumine parandab meie inimeste elujärge, sest lähendab Eesti sotsiaaltagatiste süsteemi ja palgataset Lääne-Euroopa riikide omale. Eesti juhtivad analüütikud prognoosisid 2001. aasta kevadel, et Euroopa Liiduga ühinemisel tõusevad Eestis palgad 2010. aastaks 11% rohkem kui mitteliitumisel.

Eesti — Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja >>

Eesti pensionieelarve suureneks Euroopa Liitu astumisel samas ajavahemikus aga koguni 30% enam kui mitteliitumisel (Eesti teadusasutuste, kommertspankade ning riigiasutuste analüütikute prognooside kohta vaata lähemalt siit);

• Eesti ei seisa liitumise järel välispoliitiliselt enam üksinda. Liitumine tugevdab ka Eesti julgeolekut. Seda nii sõjalises mõttes, osaledes Euroopa Liidu ühises kaitsepoliitikas, kui ka üldise sotsiaalmajandusliku stabiilsuse suurendamise kaudu.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eestil tuleb leida EL-i eelarvesse 10 miljardit >>

Liitumise pooldajad lootsid, et Eestist saab Euroopa Liidu liige 2004. aastal, kui toimusid järgmised Euroopa Parlamendi valimised.

Liitumise vastased leidsid, et Euroopa Liit toob Eestile liiga suuri kohustusi, mida tagasihoidlike ressurssidega ei suudeta täita, ning vähendab Eesti suveräänset otsustusõigust oma sise- ja välispoliitika üle.

Eesti esitas ametliku taotluse liitumiseks 1995. aastal, kuid ometi läks selle realiseerumisega veel ligi 10 aastat aega. 1998. aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ning 2003. aastal viidi läbi refrendum, misjärel 1. mail 2004 sai Eestist koos üheksa muu riigiga Euroopa Liidu liige.

Tagid:
pooldajad, vastased, poliitika, otsus, astumine, avaldus, majandus, EL, valitsus, Eesti

Peamised teemad