09:24 20. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Paul Kerese mälestusmärk Tallinnas

Paul Keres sai esimest korda Eesti malemeistriks

© Фото : Paul Kerese mälestusmärk
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
9010

1935. aasta 9. jaanuaril sai Paul Keres 19-aastaselt esimest korda Eesti malemeistriks

Paul Keres sündis Narvas käsitöölise peres ja veetis oma lapsepõlve- ja noorusaastad Pärnus. Ta lõpetas 1934. a. Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ja õppis 1937–1943 Tartu ülikoolis matemaatikat. Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige.

Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matši õiguse Aleksandr Alehhiniga (matši ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente.

Мемориальная доска Паулю Кересу в Нарве
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Paul Kerese mälestustahvel Narvas

1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid.

1948. aastal Haagis ja Moskvas peetud turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20-st. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik.

Pretendentide turniiril, mille võitja sai MM-tiitlimatšile, oli Keres 1950. aastal Budapestis 4., 1953. aastal Zürichis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis 2., 1959. aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud võistlusel 2. ja 1962. aastal Curaçaol 2. (Keres võitis temaga 2.-3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamatši, mis selgitas välja, kumb neist pääseb vahetult järgmise tsükli kaheksa pretendendi hulka.)

Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletšempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus seitse korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia.

Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal.

Keres on kirjutanud maleraamatuid, sealhulgas püsiva väärtusega teoseid eriti lipu- ning vankrilõppmängust. Lõppmängu käsitlev "Praktische Endspiele" (Hamburg 1973) kuulub maailma sellealase kirjanduse paremikku.

Tema teoseid: "Malekool" I-III (1948–1955), "Maailmameistri turniir Haag-Maskva 1948" (1949), "Valitud partiid 1931–1958" (1961), "100 partiid" ("100 партий"; ilmunud vaid vene keeles), "Maleaabits" (1969, Kereselt lõppmängude osa, raamatu avangu ja keskmängu osa Iivo Neilt), "4x25" (1975, koos Iivo Neiga).

Kerese väljakujunemisel mängis suurt osa kirimale, mida ta mängis armastusega ka hilisemas eas. Keres tegutses ka maleproblemistina.

1969. valmis Keresest režissöör Ülo Tambeki portreefilm "Tuld kuningale".

Kerest on kujutatud NSV Liidu postiagentuuri poolt tema 75. sünniaastapäeval välja antud postmargil (1991). AS Eesti Post üllitas postmargi nr 615 7. jaanuaril 2016. Paul Kerese 100. sünniaastapäeval.

Paul Kerese portree oli ka Eesti Panga 5-kroonisel rahatähel. Tallinna kesklinnas Tõnismäel paikneb Paul Kerese monument. Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli ees asub Paul Kerese mälestusmärk (1996, skulptor Mare Mikof).

Памятник Паулю Кересу в Нарве
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Paul Kerese mälestusmärk Narvas

7. jaanuaril 2016 avati Narvas Paul Kerese monument, kus Kerest on kujutatud istumas malelaua ääres. Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas ja Pärnus ning Kerese linnaosa, tänav ja väljak Narvas. Tallinnas tegutseb Paul Kerese Malemaja.

7. jaanuarist 2001 annab ESS Kalev välja Paul Kerese mälestamiseks "Ausa mängu auhinda". 7. jaanuaril 2016 andis Eesti Pank Paul Kerese 100 sünniaastapäeva puhul välja 2-eurose mälestusmündi. Mündi tiraaž oli 500 000.

FIDE kuulutas aasta 2016 Paul Kerese aastaks.

Allikas: Vikipeedia

Tagid:
kuupäevad, malemeister, male, Paul Keres, Pärnu, Narva, Eesti

Peamised teemad