09:28 17. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1034
  • RUB70.3938
Seitse aastat tagasi kaotas kehtivuse Eesti kroon

Tänane päev ajaloos: Eesti kroon kaotas kehtivuse

© Flickr / 25 kroons
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
17610

15. jaanuaril 2011 kaotas Eestis kehtivuse Eesti kroon, kehtima jäi ainult euro

Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924-1941 ning 1992-2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta. Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni.

Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon.

Tšehhi kroon jääb ellu — rahvas on eurole ülemineku vastu >>

Eesti kroon aastatel 1928-1941

Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest.

25 aastat tagasi võeti Eestis kasutusele oma raha
© Sputnik / Вадим Анцупов

Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, Günther Reindorffi ja Georg Westenbergi poolt.

Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar", mis pidi koosnema sajast pennist ja võrduma kuldfrangiga, nagu Läti latt.

Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis, Norras, Tšehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne.

Kroonituuril on väljas Tammsaare rahapäevikud >>

Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. Väljaantud pangatähed pidid olema tagatud. Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha. Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2-krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta.

27. juunil 1933 krooni devalveeriti 35 protsendi võrra, varem oli seda varjatult devalveeritud valuutamaksuga 15%. Eesti Panga ülesandeks jäi hoida Eesti krooni kurssi mitte alla 19,20 krooni ühe Inglise naela eest.

25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla (1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat). Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941.

20. juunil 1992 algas Eesti raharefm >>

Eesti kroon 1992-2011

Kroon võeti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. Üks kroon jagunes sajaks sendiks.

25 лет со дня введения в обращение эстонских крон
© Sputnik / Вадим Анцупов
15. jaanuaril 2011 kaotas Eestis kehtivuse Eesti kroon

Pangatähed kujundasid Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger, kes võitsid vastava konkursi. Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast, tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit.

Esimesed ühe- ja kahekroonised trükiti USAs, teised kupüürid Inglismaal kuna ameeriklaste kvaliteet oli liiga halb.

Üleminek eurole

1. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina euro. Pankades vahetati kroone eurodeks 2013. aasta lõpuni, nüüd vahetab neid ainult Eesti Pank. Eesti krooni pangatähti ja münte saab Eesti Panga muuseumis vahetada eurodeks tähtajatult, tasuta ja ametliku keskkursiga 1 euro = 15,6466 krooni.

Allikas: Vikipeedia

Tagid:
valuuta, majandus, raha, euro, kroon, Eesti Pank, valitsus, Eesti

Peamised teemad