12:32 30. Oktoober 2020
Kuula otse
  • USD1.1704
  • RUB93.0481
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
11510

Maailmakuulus helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756 Austrias, Salzburgis

Mozarti kohta oli tema eluajal kasutuses mitmeid nimekujusid. Osalt olid selle põhjuseks kirikutraditsioonid, osalt see, et Mozart kohandas oma nime mitmesse keelde.

Kirikuraamatu ladinakeelses ristimiskandes on tema nimeks märgitud "Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart". Mozarti isa Leopold teatas poja sünnist saksakeelses kirjas kirjastaja Johann Jakob Lotterile, nimetades lapse nimeks "Joannes Chrisostomus, Wolfgang, Gottlieb".

Pärt on maailmas enim esitatud klassikalise muusika elusolev helilooja >>

Nimed Joannes ja Chrysostomus anti traditsiooniliselt pühaku järgi, kelle mälestuspäeval laps sündis (27. jaanuar on Johannes Kuldsuu mälestuspäev). Neid nimesid ei kasutatud Mozarti kohta igapäevaselt. Wolfgangus (ladinapäraselt) ehk Wolfgang (saksa keeles 'jooksev hunt') oli helilooja emapoolse vanaisa nimi.

Theophilus (kreekakeelne) ehk Gottlieb (saksakeelne) tähendab 'jumala armastaja' või 'jumala armastatud'. Amadeus, mida Mozartiga kõige rohkem seostatakse, tähendab sama ladina keeles. Theophilus oli helilooja ristiisa nimi.

Alates 1770. aastast kasutas Mozart ise Itaalias nime Wolfgango Amadeo ja alates umbes 1777. aastast Wolfgang Amadè (aktsendi kasutus varieerus: Amadé, Amadè, Amade). Tema eelistust Amadè teised üldiselt ei kasutanud, tavalised kujud olid Wolfgang Amadeus ja Wolfgang Gottlieb.

Paavst Franciscus andis Arvo Pärdile üle Ratzingeri preemia >>

On võimalik, et nimi Amadeus sai alguse naljana. Kolmele kirjale on ta ladina keelt parodeerides alla kirjutanud Wolfgangus Amadeus Mozartus. Ametlikes dokumentides on tema eluajal kuju Wolfgang Amadeus kasutatud vaid ühel korral. Amadeuse kasutamine sai järk-järgult valdavaks 19. sajandil.

Mozarti käsikirjad Eestis

Mozarti 1790-1791 aastavahetusel valminud viimase klaverikontserdi nr 27 B-duur soolokadentside originaalkäsikirjad asuvad Eestis. 1816. aastal omandas need Viinis Eestist pärit baltisaksa kunstnik Gustav Adolf Hippius, kes lasi ehtsuse määrata Mozarti õel Maria Anna von Sonnenburgil.

1868. aastal annetati käsikirjad Eestimaa Provintsiaalmuuseumile. Praegu asuvad need Eesti Ajaloomuuseumis, käsikirjad taasavastas 1990. aastail muusikateadlane Tiina Õun arhivaar Sirje Annisti abiga.

Allikas: Vikipeedia

Tagid:
kuupäevad, helilooja, sünnipäev, ajalugu, muusika, kultuur, Wolfgang Amadeus Mozart, Austria, maailm

Peamised teemad