18:58 17. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1530
  • RUB75.6506
Illustreeriv foto

Eesti läks vana kalendrilt uuele

© Sputnik / Илона Устинова
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
3210

14. veebruaril 1918 toimus üleminek vanalt kalendrilt uuele: 1. veebruar loeti 14. veebruariks

TALLINN, 14. veebruar — Sputnik. Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 709 ab urbe condita.

See kalender valiti pärast konsulteerimist Sosigenesega ning selle ilmne eesmärk oli saada lähendus troopilisele aastale sellisena, nagu teda tol ajal tunti.

Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. See kalender jäi mõnes riigis kasutusele kuni 20. sajandini välja ning mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad seda tänini.

Selle kalendri järgi lisatakse võrreldes astronoomiliste aastaaegadega liiga palju liigpäevi, nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt ühe minuti võrra varem. Caesar olevat sellest mittevastavusest küll teadlik olnud, kuid pidas seda vähetähtsaks. Kalendri ühe päeva suurune triiv tekkis juba 128 aasta jooksul.

16. sajandil viidi läbi kalendrireform ning kehtestati Gregoriuse kalender, mis suurendas täpsust kevadise pööripäeva aja suhtes, kuid muutused olid suhteliselt väikesed.

Kui on oht Juliuse ja Gregoriuse kalendri kuupäevi segi ajada, siis kasutatakse määratlust "vana kalendri järgi" (lühend vkj) Juliuse kalendri kuupäevade puhul ning määratlust "uue kalendri järgi" (lühend ukj) Gregoriuse kalendri kuupäevade puhul.

Jaapanlased ostavad kokku Putini piltidega kalendreid>>

Eestis võeti Juliuse kalender laiemalt kasutusele tõenäoliselt 13. sajandil. 1582. aastal viidi Gregoriuse reform läbi Liivimaal, mis kuulus toona katoliikliku Rzeczpospolita koosseisu. See tekitas suuri vastuolusid, sest protestantlikud liivimaalased, eriti linlased, pidasid uut kalendrit vaid ilmalikuks asjaks ning püüdsid oma kirikupühi endiselt pidada Juliuse kalendri järgi. See ei sobinud aga katoliiklikele poolakatest võimumeestele ning pühade pidamine vana kalendri järgi keelustati. Seda pidasid protestandid aga oma usuvabaduse räigeks rikkumiseks ning nii algas kalendritüli (kalendrirahutused), mis oli ägedaim Riias. Probleem lahenes alles 1625. aastal, kui Rootsi Liivimaa vallutas ning vana kalender uuesti ametlikult kasutusele võeti. Aastatel 1700–1710 kehtis Eestis ka rootsi kalender.

Revolutsioonid on jäänud möödunud sajandisse>>

Uuesti viidi Gregoriuse kalender Eestis sisse alles 1918. aastal, samaaegselt muu Venemaaga. Tõsi, Lääne-Eesti saartel oldi uuele kalendrile üle mindud juba 1917. aasta sügisel (Ruhnul juba 1915. aastal), seoses sealse Saksa okupatsiooniga. Kalendrireformi tõttu tunduvad sündmused 1918. aasta veebruaris ootamatult aeglustuvat, kuid põhjus on selles, et 13 päeva jäeti vahelt ära. Seetõttu on ka Eesti Vabariigi aastapäev 24. veebruaril, mitte 10. veebruaril.

Kalendriga tekkis Eestis probleeme eestkätt Petserimaal, sest sealsed õigeusklikud ja vanausulised keeldusid uut kalendrit aktsepteerimast ning pidasid oma kirikupühi vana kalendri järgi. See aga häiris tõsiselt nii koolide kui ka muude riigiasutuste tööd ja nõnda püüdis riik selle vastu suhteliselt karmide meetmetega võidelda: pühade pidamine kirikuis vana kalendri järgi keelati ning keelu rikkujatele määrati karme trahve. Ka koduseid pühade tähistamisi Juliuse kalendri järgi püüti minimeerida. See tekitas mõistagi palju paksu verd ning võõrandas eriti Petserimaa venelasi Eesti valitsusest. 1930. aastateks oldi oma eesmärk sisuliselt saavutatud, ametlikku pühade tähistamisi vana kalendri järgi sisuliselt enam polnud, küll aga jätkus nende pidamine pereringis.

Allikas: Vikipeedia

Tagid:
kalender, Gregorius, Julius, Eesti

Peamised teemad