18:55 17. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1530
  • RUB75.6506
15. veebruaril on rahvusvaheline vähihaigete laste päev, illustreeriv foto

Täna on rahvusvaheline vähihaigete laste päev

© Sputnik / Вадим Анцупов
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
1910

15. veebruaril on rahvusvaheline vähihaigete laste päev, mille eesmärgiks on tõsta teadlikust vähihaigetest lastest ning toetada vähihaigete laste peresid ning lähedasi.

See päev ilmus esimest korda tähtpäevade kalendrisse 2001. aastal ülemaailmse vähihaigete laste vanemate ühenduste liidu (ICCCPO) initsiatiivil. Esimene vähihaigete laste päev korraldati Luksemburgis 15. jaanuaril, hiljem aga otsustati nihutada see daatum ühe kuu võrra edasi.

Tänapäeval tähistatakse vähihaigete laste päeva enam kui 40 riigis rahvusvahelise lasteonkoloogide ühingu eestkoste all.

2015. aastal diagnoositi Eestis 8662 vähi esmasjuhtu >>

Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit (EVLVL) on 1992. aastal loodud organisatsioon, mille eesmärgiks on aidata vähihaige lapse vanemaid. Liidu moodustavad inimesed, kellel on sarnane kogemus, kes teavad, millest nad räägivad ja kellel on soov aidata.

Vähki on alati peetud vanade inimeste haiguseks. Laps ja vähk – see tundub paljudele uskumatu, suisa võimatu, edastab kasvaja.net portaal.

Foto on illustratiivne
© AFP 2018 / Dominique Faget

"Vähktõbi" kui mõiste on üldistus, see on paljude erinevate pahaloomuliste haigusvormide kogum. Lapse pahaloomuliste kasvajate puhul ei ole tegemist tüüpilise küpse koe kasvajaga nagu täiskasvanutel.

Soome seade eemaldab kasvajaid ilma kiirituse ja lõikuseta >>

Lastel esinevad väga varasest rakustaadiumist tekkivad kasvajad, enamasti on tegemist loote-east hävimata jäänud rakkudega, mis hakkavad kontrollimatult kiiresti paljunema, moodustavad niinimetatud kasvajamassi, mille üldnimetuseks on blastoomid.

Kasvajarakud ei saavuta arengus küpsusastet ja ei täida selle elundi talitlust, millest nad pärinevad. Kasvajarakud võivad lapse organismis levida kiiresti teistesse elunditesse ja takistada lapse kogu elutegevust.

Hoolimata siiski suurtest edusammudest nende haiguste ravis viimase kahe aastakümne jooksul, on pahaloomulised kasvajad kolmandal kohal laste surmapõhjuste seas traumade ja kaasasündinud väärarengute järel.

Uus teenuste loetelu toob leevendust vähihaigetele >>

Pahaloomuline kasvaja esineb umbes ühel lapsel tuhandest, sagedamini diagnoositakse haigust 2-4 aastastel ja puberteediealistel lastel, aga kasvajaid võib esineda ka vastsündinutel ja imikutel.

Neist suhteliselt kõige sagedasemad on:

  • ägedad lümfoidsed leukeemiad, mis moodustavad peaaegu poole laste kasvajatest
  • kesknärvisüsteemi kasvajaid esineb umbes veerandil juhtudest
  • tunduvalt harvem esineb teistest koealgetest pärinevaid kasvajaid: lümfoomid (lümfisõlmedest), neuroblastoomid (neerupealistest või perifeersetest närvijuurtest), osteosarkoomid (luudest), müosarkoomid (lihastest), nefroblastoomid (neerukoest) jne.

Lapseea kasvajaid võib väga harva esineda ka täiskasvanutel ja vastupidi. Täiskasvanutel võib "lastehaigus" kulgeda väga raskelt ja ka "täiskasvanute" haigus lapsel võib olla ravimatu.

Tagid:
vähihaige, kuupäevad, vähk, tervis, lapsed, haigla, maailm, Eesti

Peamised teemad