15:10 16. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB69.9930
Ristitee rännak Tallinnas 2017. aastal

Katoliiklastel Suur reede, õigeusklikel Jumalamees Aleksiuse mälestuspäev

© Sputnik / Вадим Анцупов
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
6920

Suur reede on ainus päev aastas, mil katoliku kirikus ei ole armulaua sakramenti

TALLINN, 30. märts — Sputnik. 30. märts on katoliiklastel Suur reede, õigeusklikel aga austavad sel päeval vaga Jumalamehe Aleksiuse mälestust.

Katoliiklaste Suur reede

Suur reede on ainus päev aastas, mil katoliku kirikus ei ole armulaua sakramenti. Sel päeval toimub ristitee jumalateenistus, mille käigus vaimulik ja kogudus teeb 14 peatust, mille ajal usklikud meenutavad, kuidas Kristus surma mõisteti, kuidas ta risti oma õlgadele võttis, kuidas esimest korda komistades kukkus, kuidas teel Kolgata mäele kohtas Neitsi Maarjat, kuidas Küreni Simeon aitas Kristusel risti kanda, kuidas püha Veronika Tema näolt higi pühkis, kuidas Ta teist korda kukkus, kuidas nutvaid naisi lohutas, kolmandat korda kukkus, kuidas Ta alasti kisti, kuidas naelutati ristile, kuidas Ta ristil suri, kuidas Ta ristilt maha võeti ja kuidas maeti.

Tallinnasse kerkib lihavõtteks ajaloo suurim hiidmuna>>

Õhtul toimub Jeesuse kannatustenädala liturgiline jumalateenistus. Sel ajal eemaldatakse altarilt kõik katted, küünlad ja rist, ei mängita muusikat ega helistata kella – seda Lunastaja leinamise märgiks. Punases rüüs preester ja diakon astuvad altari ette, kummarduvad tema ees või laskuvad põlvili ja kõik usklikud palvetavad täielikus vaikuses. Seejärel lausub vaimulik Suure reede palve.

Selle jumalateenistuse ajal loetakse ette Jeesuse kannatuslugu – evangeeliumi kirjakohta Kristuse hüvastijätuvestlusest oma jüngritega pärast püha õhtusöömaaega kuni Tema haudasängitamiseni – ja toimub risti kummardamine, mis kantakse altari ette katte all ja avatakse järk-järgult vaimuliku kolmekordse lausungi saatel: "Siin on Kristuse ristipuu, millele maailma Lunastaja risti löödi."

Vaga Jumalamees Aleksius

Ajaloolisi kirjalikke tunnistusi püha Aleksei elust ei ole säilinud, tema lugu teatakse ainult pärimuse järgi, mis on olnud palju sajandeid laialdaselt tuntud ja hinnatud nii Idas kui ka Läänes. Tema sõnade vanim üleskirjutus sai suulise pärimuse põhjal koostatud V sajandi teisel poolel – VI sajandi alguses Süürias. Ning IX sajandil ilmus selle kreekakeelne versioon.

Suurel Reedel toimub ristitee rännak läbi Tallinna vanalinna kirikute>>

Pärimuse kohaselt sündis Aleksius suursuguses Rooma kristlaste perekonnas. Kui poeg suureks kasvas, valisid vanemad talle pruudi, kuid pärast kihlust andis Aleksius neiule kihlasõrmuse tagasi, öeldes: "Hoia seda, kuna sinu ja minu vahele astub Issand Jumal ning õnnistab meid oma armuga," ja lahkus isakodust.

Jõudnud Süüriasse, läks ta koos muulaajatega Edessasse ja elas seal 17 aastat kerjusena, veetes kogu aja palves. Selle ajaga muutus ta sedavõrd, et teenrid, kelle ta vanemad olid kadunud poega otsima saatnud, andsid Edessasse sattudes talle almust, ilma et oleks ta ära tundnud.

Selleks ajaks oli üle kogu Süüria liikunud kuuldus Aleksiuse pühadusest ja ilmakuulsusest segadusse sattudes pages ta Edessast, tahtes sõita laevaga Tarsusesse, kuid sattus tormi kätte, mis uhus laeva Itaalia rannikule. Võttes seda kui Jumala tahet, naases Aleksius vanematekoju ja seadis end äratundmatuna trepialuses kambrikeses kerjusena elama.

Nii möödus veel 17 aastat. Alles vahetult enne tema surma 417. aastal sai paavst Innocentius I ilmutuse pühamehe asukoha kohta. Kadunukese käes oli rullraamat, millest paavst ja kõik teisedki said teada, kes see mees tegelikult oli.

Aleksiuse surnukeha asetati jumalagajätuks linnaväljakule. Matuserongkäigus kandsid paavst jakeiser isiklikult pühaku surnukeha. Ta maeti Roomas Aventino künkale püha Bonifaciuse basiilikasse, kus tema säilmed lebavad peaaltari all tänini.

977. aastal andis paavst Benedictus VII püha Bonifaciuse kiriku üle metropoliit Sergiusele Damaskusest ning too asutas selle juurde kreeka ja ladina riitustega mungakloostri, mida tuntakse Pühakute kloostrina. Tänu sealt tulnud arvukatele misjonäridele ja jutlustajatele sai püha Aleksiuse elukäik Euroopas laialdaselt tuntuks. Temast kõneldakse ka "Kuldses legendis" (keskaegse Euroopas kõige menukamas pühakute elulugude kogumikus) ja Vita dei Patri´s.

Venemaale jõudis püha Jumalamehe Aleksiuse Bütsantsi kaudu. Tema eluloo vanim slaavikeelne versioon sai tõlgitud XI sajandi lõpul ning kujunes peagi Vana-Venes armastatud lugemisvaraks. Ent eriti populaarseks sai see lugu XVIII sajandi teisel poolel, tsaar Aleksei I Mihailovitši valitsemisajal, kelle taevaseks kaitsjaks seda pühakut peeti.

Erilist rolli püha Aleksiuse kultuses etendasid vaimulikud luuletused. Need teosed (läbi on uuritud enam kui 70 nende varianti) olid kuni XX sajandi alguseni Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas eriti menukad kutseliste lauljate, bõliinapajatajate, laulvate moosekantide ja pimedate laulikute repertuaaris.

Tagid:
rännak, ristitee, Suur reede, Aleksius, Eesti

Peamised teemad