09:24 21. Juuni 2018
Kuula otse
  • USD1.1578
  • RUB73.6225
Tallinna Olümpiapurjespordikeskus saab 38-aastaseks

Tallinna Olümpiapurjespordikeskus saab 38-aastaseks

© Sputnik / Вадим Анцупов
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
1910

1980. aasta 2. juunil avati Tallinnas Pirital Tallinna Olümpiapurjespordikeskus, mis on seoses 1980. a olümpiapurjeregatiga Pirita jõe suudmesse rajatud sadama- ja spordikompleks.

Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (lühend TOP, Pirita Purjespordikeskus) projekteeriti arhitektide Henno Sepmanni, Peep Jänese, Ants Raidi ja Avo-Himm Looveeri poolt 193 000 m² suurusel maa-alale 1980 aasta olümpiaregatiks.

Sinna kuulus 18 hoonet: jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga. Poolsaarena lõikus jõesadamasse tseremooniaväljak, mille tipus sirutus konsoolina jõe kohale platvorm olümpiatulega. Jõe vastaskaldale monteeriti tribüünid 5000 pealtvaatajale. Oma suuruse tõttu kujutas TOP endast Eesti 20. sajandi arhitektuuri kontekstis haruldast spordilinnakut.

Pirital avati nostalgiline olümpianäitus >>

Peahoone esindab 1970. aastate lõpu hilismodernistlikku arhitek­tuu­ri. Kompleksi idee oli peahoones oma­ette mikrokeskkonna loomine, kus oma tä­na­vate ja väljakutega tekib hori­sontaalne, rannikuga paral­leelne madala mahu ning verti­kaalse aktsendiga kerkiv hoone teiste eri­funkt­sioo­niliste hoonete vahel. Selline lahendus on Eestis ainulaadne.

1980. aasta suveolümpiamängudeks rajatud hoone võeti 1997. aastal arhitektuurimälestisena riikliku muinsuskaitse alla. 1981. aastal pälvis keskus NSVL riikliku preemia.

1980. aasta suveolümpiamängud

1980. aasta suveolümpiamängud olid XXII nüüdisaegsed suveolümpiamängud, mis toimusid 19. juulist 3. augustini 1980 Nõukogude Liidus.

Olümpiamängude peaareeniks oli Lužniki staadion Moskvas. Ametlikuks maskotiks karupoeg Miška.

Esmakordselt viidi olümpiamängud läbi sotsialistlikus riigis. Lisaks Moskvale toimusid võistlused ka Tallinnas (purjeregatt). Jalgpalliturniiri alagrupimängud Leningradis, Minskis ja Kiievis. Laskmine Moskva oblastis Mõtištšis.

XXII olümpiamängudel osales 81 riiki 5748 sportlasega (sealhulgas 1241 naist).

Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel

Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel toimus 22. juulist kuni 2. augustini Tallinnas Pirital.

Võistlused peeti kuues paadiklassis Tallinna lahel. Regatil osales vaid 23 riiki (156 sportlasega 83 jahiga), neist 17 oma lipu all.

Tallinnas sündinud sportlanna võitis taliolümpial hõbemedali >>

XXII olümpiamängude Tallinna Olümpiapurjeregati korralduskomitee esimehena tegutses Arnold Green. Ava- ja lõputseremoonia, mis toimusid Tallinna Olümpiapurjespordikeskuses lavastas Mikk Mikiver.

Purjeregati maskott oli hülgepoeg Vigri.

XXII olümpiamängudeks valmis Tallinnasse palju uusi ehitisi ja rajatisi. Piritale, 193 000 m² suurusele maa-alale projekteerisid arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer spordikompleksi, jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline 632 voodikohaga olümpiaküla. Jõe vastaskaldale asus tribüünid 5000 pealtvaatajale.

Veel ehitati Tallinna teletorn, uus peapostkontori hoone, kaasaegne lennujaam, kesklinna 28-korruseline Olümpia hotell ja Vanalinna külje alla V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee (tänane Linnahall).

Mitmed elamukvartalid Vanalinnas said uue ilme ja Tallinnast Narva poole väljuv maantee ehitati osaliselt neljarealiseks. Osalt rekonstrueeriti ka Tallinna-Pärnu-Riia maantee, mh valmis uus Häädemeeste-Ikla lõik sellel teel.

Allikas: Vikipeedia

Tagid:
rajatis, ehitis, kuupäevad, sport, Olümpia 80, Tallinna Olümpiapurjespordikeskus, NSV Liit, Pirita, Eesti, Tallinn

Peamised teemad