01:44 19. Märts 2019
Kuula otse
  • USD1.1349
  • RUB72.9217
14. juunil 1941 küüditati Eestist Siberisse üle 10 000 inimese

14. juuni 1941. aasta küüditamine

© Sputnik / Вадим Анцупов
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
5711

Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese.

TALLINN, 14. juuni — Sputnik. Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid.

Operatsiooni läbiviimist Eestis korraldasid nn "troikad" (kolmest isikust koosnevad komisjonid). Eesti NSV juhttroikasse kuulusid riikliku julgeoleku rahvakomissar Boris Kumm, siseasjade rahvakomissar Andrei Murro ja EK(b)P KK I sekretär Karl Säre.

Tuhandetest õhupallidest moodustati installatsioon Pisarate meri
© Sputnik / Вадим Анцупов

Küüditamise ehk "sundevakueerimise" läbiviimisele asuti 13. ja 14. juuni ööl, reedel vastu laupäeva. Keskpäeval oli kõikidele asutustele antud korraldus saata oma transpordivahendid miilitsa käsutusse. 13. juuni õhtul hakkasid varem ette valmistatud kogunemiskohtadesse koonduma asjasse pühendatud seltsimehed. Kohalviibijatest moodustati neljaliikmelised "brigaadid", mida üldjuhul juhtis julgeolekutöötaja. Brigaadidele jagati välja instruktsioonid ja vajalikud paberid: arreteeritavate ja küüditatavate nimekirjad, vara ülevõtmise blanketid jms.

Eestis mälestatakse küüditamise ohvreid>>

14. juuni öösel kella 1–2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju.

Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamades haruteedel ootavate vagunite juurde. Kokku oli operatsiooni läbiviimiseks varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval.

Juuniküüditamine algas 14. juunil 1941
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. Sel hetkel nägi enamik naisi oma mehi ja enamik lapsi oma isa viimast korda. Arreteerimisele või küüditamisele kuulunud inimeste tagaotsimine jätkus 16. juuni hommikuni.

13. juunil 1941 Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Kõiki neist ei õnnestunud küüditajatel siiski tabada.

1941. aasta 17. juunil esitas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Merkulov aruande No2288/М Stalinile, Beriale ja Molotovile, mille kohaselt küüditati Eestist kokku 9146 inimest, kellest arreteeriti 3173 ja 5978 saadeti asumisele. Sama aruande kohaselt kuulus küüditatute hulka 124 territoriaallaskurkorpuses arreteeritut. Kokku läks Narva ja Irboska kaudu teele üheksa ešeloni (nr 286–294).

Gasparjan: Eesti ajaloolased korrutasid küüditatute arvu kümnega>>

Praegu loetakse juuniküüditatute koguarvuks veidi üle 10 000 inimese (välja on käidud arv 10 016). Alaealisi (kuni 17-aastasi) oli neist 36–38%, alla aastasi lapsi üle 100, oli ka voodihaigeid vanainimesi.

Juuniküüditamise tagajärjel hukkus umbes 6000 inimest.

Allikas: Vikipeedia

Tagid:
sundevakueerimine, küüditamine, Eesti

Peamised teemad

  • Kontrollimatu e-valimissüsteem

    Vaevalt on Eesti järjekordsel demokraatia pidupäeval päike õhtusse laskunud, kui e-valimisi tabab uus kriitikalaviin. Mitmete IT-spetside arvates poleks mingi raketiteadus e-valimisi läbipaistvamaks muuta, et sealtkaudu kriitikutelt argumente ära võtta. Samas väidavad e-valimiste vaatlejad, et seda ei taheta teha, sest praegune kontrollimatu e-valimiste süsteem teenib vigade, et mitte öelda e-manipulatsioonide varjamise huve.

    72
  • Krimm - viis aastat Venemaa koosseisus, illustreeriv foto

    Viis aastat, mis on möödunud Krimmi taasühinemisest Venemaaga, on elu poolsaarel kardinaalselt muutnud. Sellest, kuidas Krimm Venemaa rüppe naasis, mida on viie aastaga saavutatud ja mispärast võib tema eeskuju Euroopale ja Baltimaadele kasulik olla, on juttu Sputnik Eesti artiklis.

    65
  • Vene Föderatsiooni saatkonna hoone

    Vene Föderatsiooni saatkond Eesti Vabariigis mõistab teravalt hukka mõnitavad antisemiitlikud avaldused Eesti pearabi S. Koti suhtes.

    46