03:24 06. Detsember 2020
Kuula otse
  • USD1.2159
  • RUB90.0679
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
56 0 0

1976. aasta suveolümpiamängud olid XXI kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 17. juulist 1. augustini 1976 Kanadas Montréalis.

Montreal kinnitati olümpialinnaks ROK-i 69. istungil Amsterdamis 1970. aastal. Muud kandideerinud linnad olid Firenze (Itaalia), Los Angeles (USA) ja Moskva (NSV Liit). Toimus kaks hääletusvooru. Esimesel korral sai Moskva 28, Montréal 25 ja Los Angeles 17 häält, teises Montréal 41 ja Moskva 28 häält.

Esimest korda osalesid olümpiamängudel Antigua ja Barbuda, Kaimanisaared ning Paapua Uus-Guinea. Andorra osales esimest korda suveolümpiamängudel, taliolümpiamängudel oli ta esimest korda osalenud pool aastat varem 1976. aasta taliolümpiamängudel Innsbruckis.

Esimest korda võitsid olümpiamedali Tai ja Bermuda. Sealjuures Bermuda on 2013. aasta seisuga kõige väiksem riik, kes kunagi on olümpiamedali võitnud.

PyeongChang 2018 taliolümpiamängud >>

Ajaloost

Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas.

Ajavahemikus 1859–1889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased.

19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi.

1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile parun Pierre de Coubertinile ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress. Kongress toimus Pariisis 16.–24. juunil 1894.

Seda nimetatakse tagantjärele I olümpiakongressiks. Riikidest olid ametlikult kohal Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Venemaa, Rootsi, USA, Suurbritannia, Hispaania ja Belgia.

Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas.

Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Dimítrios Vikélas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin.

Joosta tuleb lõpuni: Hubert Pärnakivi "surmatantsu" hind >>

Nüüdisaegsed olümpiamängud

Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt. Nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid kordamisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant.

Nüüdisaegsed olümpiamängud on inspireeritud antiikolümpiamängudest, mida peeti 8. sajandist eKr kuni 4. sajandini pKr Kreekas Olümpias. 1894. aastal asutas parun Pierre de Coubertin Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK), mis on olümpialiikumise kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses olümpiahartast.

1980. aasta olümpamängude sümbolid hülgepoeg Vigri ja karupoeg Miška
© Sputnik / Вадим Анцупов

Olümpialiikumise areng 20. ja 21. sajandil on toonud olümpiamängude korraldusse mitmeid muutusi – jää- ja talispordialadel võistlemiseks loodi taliolümpiamängud, puudega sportlaste jaoks paraolümpiamängud ning teismeliste sportlaste jaoks noorte olümpiamängud.

ROK on pidanud kohanema nii majanduslike, poliitiliste kui ka tehniliste muutustega, mistõttu on olümpiamängud liikunud amatöörspordilt, mis oli Coubertini nägemus, profispordi suunas.

Massimeedia üha suurenev tähtsus tõstis päevakorda sponsorluse ja reklaami lubamise. Maailmasõdade tõttu tühistati 1916., 1940. ja 1944. aasta olümpiamängud. Külma sõja aegsed boikotid vähendasid 1980. ja 1984. aasta olümpiamängude võistlejate arvu.

Lisaks ROK-ile on olümpialiikumisse kaasatud rahvusvahelised spordiföderatsioonid, rahvuslikud olümpiakomiteed ja tulevaste olümpiamängude organiseerimiskomitee.

Olümpiamängude korraldajalinna ehk olümpialinna valib ROK; kooskõlas olümpiahartaga vastutab olümpialinn olümpiamängude korraldamise ja rahastamise eest. ROK kinnitab ka olümpiamängude programmi ehk spordialad, milles olümpiamängudel võisteldakse.Olümpiamängudega on seotud mitmed rituaalid ja sümbolid, näiteks olümpialipp, olümpiatuli ning ava- ja lõputseremoonia.

1980. aastal Moskvas algasid XXII olümpiamängud.
© Sputnik / Валерий Шустов

Suve- ja taliolümpiamängudel võistleb 33 spordi- ja peaaegu neljasajal võistlusalal rohkem kui kolmteist tuhat sportlast. Igal võistlusalal esimese, teise ja kolmanda koha saavutanud sportlasele antakse olümpiamedal, vastavalt kuld-, hõbe- ja pronksmedal.

Olümpiamängud on kasvanud niivõrd suurteks, et peaaegu iga maa ja rahvus on spordivõistlusel esindatud. Olümpiamängude suurus on pannud olümpialiikumise proovile mitmes vallas: boikotid, dopingu kasutamine, korruptsiooniskandaalid ja terrorism.

Iga kahe aasta tagant avaneb tundmatutel sportlastel tänu olümpiamängudele ja nende suurele meediakajastusele võimalus koguda nii rahvuslikku kui ka rahvusvahelist tuntust. Olümpiamängud annavad ka olümpialinnale ja spordivõistlust võõrustavale maale võimaluse end maailmale näidata.

2018. aasta taliolümpiamängud olid XXIII olümpiaadi olümpiamängud, mis toimusid 9.-25. veebruaril 2018 Lõuna-Koreas Pyeongchangis.

Allikas: Vikipeedia

Tagid:
kuupäevad, sport, ajalugu, XXI suveolümpiamängud, Olümpiamängud, Montreal, Kanada

Peamised teemad