16:26 29. November 2020
Kuula otse
  • USD1.1922
  • RUB90.9894
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
119 0 0

Apostel Jaakob, Jeruusalemma piiskop, kelle tähendamissõnad levisid laiemalt alates 4. sajandist on jaagupipäevale nime andnud. Pühamehe kohta levinud pärimuse järgi ei joonud ta veini ega söönud liha, ei püganud juukseid, ei võidnud ennast, vaid pesi veega.

TALLINN, 25. juuli — Sputnik. 25. juuli on jaagupipäev. Mõnel pool öeldakse ka jakobipäev või jaagupäev vms. Vanarahva jaoks jaotas jaagupipäev suve pooleks.

Hein peab nüüd igal pool valmis olema, sest päike ei suuda enam päeva jooksul heina öisest kastest ära kuivatada.

Jaagupipäeval arvati kõik juur- ja köögiviljad koristusküpseks olevat saanud, sellepärast võetigi just sel päeval esimest korda värsket kartulit perele söögiks. Veel söödi rukkijahust uudseputru ja värsket leiba ja värsket kala.

Rannaaladel öeldi, et jaagupipäevane kilu on peaaegu sama hea kui sügisene õigel kilupüügi hooajal püütu, seepärast sai jaagupipäeval ka värsket kilu, kuigi muidu suvel ei olnud kombeks.

Maasikaid peale jaagupipäeva enam süüa ei tohtinud — öeldi, et nüüd teevad nad sööja uniseks, aga õuntele jälle arvati jaagupipäeval just see õige maik juurde tulevat.

19. sajandil uuendati või lõpetati rendilepinguid, mistõttu jaagupipäev kuulus kolimispäevade hulka. Samuti kadus ära keskhommikune puhkeaeg.

Milline ilm on jaagupipäeval lõunani ehk hommikupoolikul, selline talv on jõuludeni; õhtupoolne ehk pärastlõunane ilm ennustab jõulujärgset ilma.

Käole hakkab odraokas kurku minema ja ta lõpetab kukkumise.

Päevale on nime andnud evangelist Johannese vanem vend apostel Jaakob, kes hukati Juudamaa valitseja Herodes Agrippa käsul 25. juulil 44. aastal.

Jaakobit peetakse palverändurite, lihttööliste ja köösnerite kaitsepühakuks. Tihti kujutatakse teda rändurikepiga.

Allikas: ilm.ee, Berta.ee

Tagid:
suvi, talv, ilm, jaagupipäev, Eesti

Peamised teemad