05:06 18. Veebruar 2019
Kuula otse
  • USD1.1260
  • RUB75.0816
Tartu

Tartu tähistab Tartu rahu aastapäeva

© Foto: Tartu Linn
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
4610

Tartu rahu 99. aastapäeva tähistatakse Tartus 1. ja 2. veebruaril mitme mälestusüritusega.

TALLINN, 31. jaanuar — Sputnik. Huvilised on oodatud Tartu Linnamuuseumisse Tartu rahu teemalist ettekannet kuulama ja muuseumi püsiekspositsiooniga tutvuma, Tartu Linnavalitsuse pressiteenistus.

Pidulikud üritused algavad reedel, 1. veebruaril kell 10, mil toimub Tartu gümnaasiumide Tartu rahu mälestusüritus Jaan Poska gümnaasiumi (Vanemuise tn 35) juures. Kohaletulnuid tervitab Tartu linnapea Urmas Klaas, aastapäevakõne peab major Kalle Kõlli. Esinevad puhkpilliorkester Tartu ja rahvatantsurühm Tantsutallad.

Laupäeval, 2. veebruaril asetavad linna esindajad pärjad Pauluse kalmistul asuvale Vabadussõja memoriaalile, Raadi kalmistul Kuperjanovi hauale, Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale ja Tartu vabadussambale Kalevipoeg. Pärgade asetamine algab kell 10.15 Pauluse kalmistul.

Kaitseliit saab 99-aastaseks>>

Kell 11 algab Tartu rahu 99. aastapäevale pühendatud mälestusüritus Tartu vabadussamba Kalevipoeg juures, kus kõnelevad Tartu linnapea Urmas Klaas, KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm, korp! Fraternitas Liviensis vilistlane Rein Koch ja Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must.

2. veebruaril kell 15 peab Tartu Linnamuuseumi suures saalis (Narva mnt 23) ajaloolane Lauri Vahtre ettekande teemal "Tartu ja Vabadussõda". Tänavu on Tartu Linnamuuseumi Tartu rahu aastapäeva ettekanne pühendatud Tartu osale ja tähtsusele Vabadussõjas.

Lauri Vahtre räägib Tartu saatusest Vabadussõjas: kuidas Tartu punaste kätte langes ja hiljem vabastati; kuidas kulgesid Tartu rahuläbirääkimised; mis rolli mängisid tartlased ja Tartus tegutsenud asutused Vabadussõjas. Püütakse leida vastust küsimusele, milline oli Tartu panus Vabadussõja võidus?

Sissepääs Linnamuuseumisse on tasuta.

Virumaal mälestati Vabadussõja murdelahingut>>

Enne ettekande algust on kõigil huvilistel võimalus tutvuda muuseumi püsiekspositsiooniga, mille üks ruum keskendub Tartu rahu temaatikale. Linnamuuseumi ekspositsioonis on ka Tartu rahulepingu läbirääkimiste laud.

Tartu rahuleping kinnitas Eesti iseseisvuse

Sputnik Eesti teatas juba, et 2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuga lõpetati Vabadussõda ja Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks Eesti Vabariigi iseseisvust.

Rahuleping vormistas Eesti täieliku võidu Vabadussõjas ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore riigi välissuhtluses. Eesti poolt kirjutasid rahulepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja kindralmajor Jaan Soots.

Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr XI 1922. aastal.

Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4. veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.

Kaitseliit tähistas admiral Pitka sünniaastapäeva>>

Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".

Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda.

Peamised teemad