18:53 22. Märts 2019
Kuula otse
  • USD1.1302
  • RUB72.7425
Eesti Vabaõhumuuseum kutsub vastlaid tähistama

Eesti Vabaõhumuuseum kutsub vastlaid tähistama

© Sputnik / Владимир Барсегян
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
2310

Eesti Vabaõhumuuseum kutsub 5. märtsil vastlaid tähistama.

TALLINN, 5. märts — Sputnik. Ürituse koordinaatori Mirey Ulmi sõnul aitab vastlapäev pikka kevadeootust rõõmsama meelega täita, teatas muuseumi pressiteenistus.

"Igaüks teab, et vastlapäeval tuleb liugu lasta ning hernesuppi süüa, kuid selle tähtpäeva juurde kuulub palju muudki põnevat, mis ajakohane ka siis, kui ilm kelgumäele ei luba. Näiteks tagab järgnevaks aastaks hea õnne kada ajamine ja Metsiku metsa viimine," sõnas Ulm.

Vastlapäeva tähistame vabaõhumuuseumis toimub 5. märtsil kell 14-18. Peoõhtu Kolu kõrtsis kestab 5. märtsil kell 18-22.

Muuseumi taludes ja õuedel võib kätt proovida linatöödes, meisterdada ja vuristada vastlavurri, tutvuda 1930. aastate ilunippidega ning mängida vanu vahvaid vastlamänge – puusuuskadel liugu lasta, kada ajada ja sigu põllule veeretada.

Tallinna elanikud saatsid talve ära>>

Vastlapäeval kell 18 lõpetab vastlatralli Leigarite eestvedamisel toimuva simman, mis on pühendatud Leigarite kunstilise juhi Kristjan Toropi 85. sünniaastapäevale.

Kolu kõrts pakub toekat hernesuppi, seajalgu ning vastlakukleid.

9. märtsil saab setu talu ja peipsivene maja ümbruses osa Maaslenitsast, ehk vastlapidustustest vana kalendri järgi.

Vastlapäeva kombed

Vastlapäeva tuntakse rahva hulgas ka lihaheite-, liugupäeva ja kitsamal alal Lõuna-Eestis pudrupäeva nime all.

Vastlapäev kuulub nn. liikuvate pühade tsüklisse, mis pärineb vanast kuukalendrist. Kindel oli vaid nädalapäev ja kuu faas. Selle kohta on traditsiooniline ütlemine: vastlapäev nõuab noorkuud ja teisipäe­vast päeva.

Teisipäeval, 13. veebruaril on meie vana hea vastlapäev, illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Барсегян

Eestlaste vastlakommetes on kõige iseloomulikum liulaskmine, millega taotleti head lina- ja kanepikasvu: mida pikem liug, seda pikem lina.

Teiseks oluliseks vastlapäeva traditsiooniks oli seajala söömine. Seajalad keedeti kas ubade või hernestega, harva kapsaga. Seajala kondid korjati hoolega kokku, anti sigade ette.

Selle kõigega taotleti sigade kasvu õnnistust, kuid ka seda, et sead suvel karjas koos püsiksid. Ei puudunud ka ennustused seajala kondiga.

Масленичная булочка (vastlakukkel)
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vastlakukkel.

Vastlapäeval küpsetati ikka leiba. Tehti ka veel mitme­suguseid kukleid ja kakukesi.

Hoopis olulisem oli, et vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised käisid kõrtsis, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud.

Vastlapäeval lõigati juukseid – siis kasvavad pikad ja tugevad juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida.

Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna - äraütlemine oli sealjuures üsna keelatud.

 

Tagid:
Vabaõhumuuseum, vastlatoit, vastlapäev

Peamised teemad