22:18 14. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1031
  • RUB70.8543
Apollo 11 astronaut Buzz Aldrin USA lipuga Kuu pinnal.

50 aastat pärast Kuule jõudmist on pikad kosmosereisid endiselt sajandite kaugusel

© Wikipedia / NASA / Neil A. Armstrong
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
5110

20. juulil 1969 astusid Neil Armstrong ja Buzz Aldrin esmakordselt Kuu pinnale. Sputnik vestles USA teadlase dr Ken Kremeriga kosmoseuuringute tulevikust.

TALLINN, 22. juuli — Sputnik. Pärast Armstrongi ja Aldrini jõudmist Kuu pinnale on seal viibinud veel kümme astronauti. Kuid teisalt, pärast 1972. aastat ei ole Kuu pinnal viibinud ükski inimene, kirjutab Sputniknews.com

Viimase poole sajandi jooksul on aeglustunud ka kosmoseuuringute tempo, uuringute "teravik" on olnud suunatud mehitamata lennuaparaatide arendamisele ning nende abil tehtavad uuringud. 

NASA loodi alles 1958. aastal ja see organisatsioon korraldas juba 11 aastat hiljem kahe mehe lennu Kuule. Teadur ja teadusajakirjanik Ken Kremer: "See on erakordne, kui mõelda, mida NASA 1969. aastal teha suutis. Kui aus olla, ei teadnud me tol ajal isegi päris täpselt, kas inimesed on võimelised kosmoseruumis ellu jääma ja seal töötama." 

Niisiis, kui lähedal olid Nõukogude Liit USA-st "kosmosevõidujooksus" ettejõudmisele?

Dr Kremer: "Alguses olid nõukogud väga pühendunud, kuid see oli kallis ja neil tekkis mitmeid ebaõnnestumisi N1-raketiga, mis kokkuvõttes nende Kuu programmi lõpetas. Kuid USA ei teadnud tol ajal täpselt, mis Nõukogude Liidus toimus, nii et see oli tõeline võidujooks, kes jõuab varem Kuule. See kestis peaaegu päris lõpuni välja, siis keskendus nõukogude pool rohkem mehitamata aparaatidele ja kuukivimite toomisele nende aparaatide abil."

1990ndatel aastatel toimus NASA ja Roskosmose vahel ulatuslik koostöö, mis päädis rahvusvahelise kosmosejaama loomisega. ISS (rahvusvaheline kosmosejaam – toim.) oli aastast 2000 pidevalt kasutuses. ISS-il on viimase 19 aasta jooksul läbi viidud tuhandeid teaduslikke katseid, kuid kuumoodulit laeval ei ole. 

​Dr Kremer jätkas: "Kahjuks pärast esimest maandumist Kuul ei olnud USA valitsus võimeline rahastama NASA-t nii, et Apollo programmi oleks saanud jätkata ning keskenduda Marsile. Vietnami sõda ja muud sellega seotud kulutused tegid selle võimatuks. Poliitikud olid siis ja on ka nüüd väga lühinägelikud. Nad ei suuda mõista, et me saame edasi liikuda ja kasvatada oma majandust ainult investeerides teadusse ja innovatsiooni, tehes uusi teaduslikke ja tehnoloogilisi läbimurdeid."

Hiina kosmoseaparaat "Chang'e-4" maandus Kuu tagaküljele >>

ISS on "suurepärane püsiva rahu ja koostöö vahend, kuid siiski vahend-projekt, mis vajab pidevat rahastamist". 2017. aastal kirjutas president Donald Trump alla kosmosepoliitika direktiivile, mille kohaselt naasevad USA astronaudid Kuule ja külastavad 2028. aastaks "teisi sihtkohti". Kui sai selgeks, et Hiina võib oma kosmonaudi (taikonaudi) saata Kuule varem, toodi kuupäev 2024. aastale, mis on Donald Trumpi teise ametiaja viimane aasta. 

​17. juulil väljusid neli Venemaa kosmonauti ja kaks Ameerika astronauti Venemaa Teaduste Akadeemia Moskvas asuvas biomeditsiiniliste probleemide instituudis SIRIUSelt (rahvusvaheline teaduslik maapeal kosmosetingimusi imiteeriv jaam) pärast neljakuulist isolatsiooni, mis simuleeris tingimusi Kuul.

Käesoleva aasta veebruaris allkirjastas Trump direktiivi, millega luuakse USA sõjaline kosmoseväejuhatus, mis toimiks õhujõudude alluvuses kuuenda relvaliigina.

Kuigi kosmoseväe loomist näevad paljud kui agressiivset käiku, on kosmoseuuringud ometi jätkuvalt rahvusvahelise koostöö üheks lüliks. Samal ajal kavatseb ka Elon Muski SpaceXi korporatsioon saata kosmosesse esimesed turistid, kuid nad ei tee midagi enamat, kui lennutavad inimesed Maa orbiidile.

USA president taaselustab lennud Kuule >>

Musk ütles sel nädalal, et esimene Lunari (Apollo kuumoodul) maandumine oli "ilmselt kõige inspireerivam asi ajaloos," ja lisas, "see on mind kindlasti inspireerinud. Ma pole kindel, et SpaceX eksisteeriks, kui poleks olnud Apollo 11." Ta usub, et suudab Marsile saata inimese lähema nelja aasta jooksul.

Mars oleks kindlasti inimkonna järgmine peatus, kuid miks Star Treki stiilis kosmosetranspordi ajastu jääb nii kaugeks? Dr Kremer selgitab: "See on sajandeid eemal ja kiiremini kui valgus ei suuda keegi liikuda, vähemalt nii nagu me praegu teadusele tuginedes teame. Kuid need soovid on väga inspireerivad ja me püüdleme selle poole. 

Samal teemal

Eesti päritolu astronaut Nicole Aunapu Mann lendab kosmosesse
Tuhanded "laiskvorstid" haarasid kinni unistuste tööpakkumisest
Venemaale on jäänud ainult üks naiskosmonaut
NASA tunnistas Opportunity surnuks
Tagid:
ISS, Roskosmos, Kuu, NASA, Apollo

Peamised teemad