05:23 22. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1173
  • RUB71.1373
Järvamaal Taadikvere külas avati pärast restaureerimist pidulikult mälestusmärk Suure Isamaasõja kangelaste auks.

Vene diplomaadid taasavasid restaureerimise järel Suure Isamaasõja mälestusmärgi

© Sputnik / Вадим Анцупов
Sündmused ja kuupäevad
lühendatud link
11002

Taadikvere mälestusmärgi eripäraks on selle asukoht: monument ei paikne asulas, kus seda on lihtsam hooldada, vaid lagedal väljal peaaegu keset Eestit.

TALLINN, 8. august — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. Järvamaal Taadikvere külas avati pärast restaureerimist pidulikult mälestusmärk Suure Isamaasõja kangelaste auks.

Taadikvere monument on püstitatud 1947. aastal. See seisab vennashaua kõrval, kuhu on maetud 12 Nõukogude sõjaväelast, kellest kuue nimi on teada. Nad kõik langesid 1941. aastal, sõja esimestel kuudel Eestit fašistlike vägede eest kaitstes.

Mälestusmärgi eripäraks on selle asukoht: monument ei paikne asulas, kus seda on lihtsam hooldada, vaid lagedal väljal peaaegu keset Eestit.

Торжественное открытие памятника после реставрации
© Sputnik / Вадим Анцупов
Mälestusmärgi avamine pärast restaureerimist.

Avamispäeval käis kapitaalselt remonditud monumenti vaatamas rühm Vene saatkonna diplomaate, veteraniorganisatsioonide esindajaid ja kaasmaalaste liikumise noori.

Mälestusmärk ja selle juures asuv vennashaud on täielikult korda tehtud. Monumendi ümbert on rohi maha niidetud. Juba enne diplomaatide saabumist oli keegi juba mälestusmärgi jalamile lilli pannud.
Venemaa jätkab langenud kangelaste mälestuse hoidmist.

Tseremoonial viibinud asetasid monumendi jalamile lilli. Venemaa ajutine asjur Eestis Stanislav Makarenko pidas piduliku kõne.

Diplomaat lisas, et Venemaa austab kangelaste mälestust ning aitab korras hoida nende haudu ja nende auks püstitatud mälestusmärke.

Станислав Макаренко, советник-посланник Посольства РФ в Эстонии
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa ajutine asjur Eestis Stanislav Makarenko.

Makarenko teatas, et lähemal ajal püstitatakse saatkonna toel Maardusse Nõukogude sõjaväelaste matmispaika õigeusu kabel.

Ta rääkis veel, et Vene diplomaadid külastavad igal aastal Tallinna, Narvat ja Tartut nende linnade 1944. aastal toimunud natsivägedest vabastamise aastapäeval ning et saatkonna esindajad avaldavad austust neile, kes hukkusid 1941. aastal Tallinnast taganedes Juminda poolsaarel.

Торжественное открытие памятника после реставрации
© Sputnik / Вадим Анцупов
Mälestusmärgi avamine pärast restaureerimist.

"Kahjuks jääb järjest vähemaks sõjaveterane, kes on Eesti vabastanud," lisas ta.
Tema sõnul pole elavate kirjas enam ühtegi Narva vabastamisel osalenud veterani. Kogu Eestis on järele jäänud alla 1200 veterani, kellest kümme on juba ületanud sajanda eluaasta piiri. Kõige vanem on 104-aastane.

Valitsustevaheline mälestusmärkide leping on ikka veel sõlmimata

Diplomaat avaldas kahetsust, et Eesti ja Venemaa valitsus pole seni sõlminud kokkulepet Teise maailmasõja monumentide ja memoriaalide säilitamise kohta.

Ta rõhutas, et seetõttu teeb saatkond ise jõupingutusi sõjahaudade korrashoiuks.

Makarenko avaldas tänu veterani- ja muude ühingute vabatahtlikele, kes neid selles töös abistavad.
Sputnik Eesti kirjutas, et Eestis on umbes nelisada mälestusmärki aastatel 1941–1944 natside vastu võidelnud sõdurite auks. Venemaa saatkonna esindajad sõidavad igal aastal Eestis ringi ja kontrollivad nende seisukorda.

Eelmine remonditud monument avati tänavu 19.aprillil Jõgevamaal Kurista külas.

Eesti vabastamine hitlerlikust okupatsioonist algas 2. veebruaril 1944 ja kestis kümmekond kuud. Viimane lahing lõppes 1944. aasta 24. novembri hommikul Saaremaal Sõrve poolsaarel — sealtpeale oli Eesti NSV territoorium fašistlikest anastajatest täielikult vabastatud.

Samal teemal

Milleni viib "Nõukogude okupatsiooni" müüt Eesti
Võidu hind: kuidas Narva Saksa okupantidest vabastamise aastapäeva tähistab
Tagid:
Eesti NSV, NSV Liit, Punaarmee, mälestussammas, mälestusmärk, mälestuspaik, Suur Isamaasõda

Peamised teemad