16:34 22. Oktoober 2017
Tallinn+ 5°C
Kuula otse
Presidendiloss Kadriorus

Eesti lehed: aeg muuta presidendi valimiskorda

© Sputnik / Вадим Анцупов
Sündmused
lühendatud link
Eesti presidendivalimised 2016 (92)
3420

Eesti suuremate ajalehtede juhtkirjad leiavad Kersti Kaljulaidi valimist kommenteerides, et nüüd oleks aeg muuta presidendi valimiskorda.

TALLINN, 4. oktoober — Sputnik. "Järgmine vabariigi president on valitud. Lõpuks ometi — võime kergendusega ohata pärast pikki kampaaniakuid ning mitut ebaõnnestunud valimisvooru. Ja kiita seda, kui heast küljest näitas end esinemistes Kersti Kaljulaid, kellest sai ju kandidaat kõigest nädal aega tagasi," kirjutab juhtkirjas Postimees, vahendas BNS.

Leht nendib, et 81 riigikogu liikme toetushääl on muljet avaldav usalduskrediit ja üksiti tugev vundamendikivi järgmise presidendi ametiajale. "Teiseks osutab see, et vähemalt viimases hädas on riigikogu fraktsioonid täiesti võimelised koostööd tegema ja jätma üksteise ületrumpamise väikeste, presidendivalimistesse õigupoolest mittepuutuvate punktivõitude nimel. Kaljulaidi isikuomadused tegid vaatamata mitmeti ebamugavale olukorrale tema poolt hääletamise lihtsaks."

Postimees kirjutab, et mõistagi pole valitud president süüdi oludes, milles ta valiti, ega reeglites, mis tegid võimalikuks eelmiste valimisvoorude ebaõnnestumise. "Selge on aga see, et presidendi valimise korda tuleb muuta, et ei korduks see, et isegi valimiskogus presidenti ei valita. Vabaerakond on pannud ette muuta seadust nii, et nn valged valimissedelid enam võimust ei saaks ja presidendiks valitaks see, kes saab valimiskogus teises voorus kõige rohkem hääli. See on kõige lihtsam võimalus vältida piinliku jandi kordumist, muutmata samas võimuharude tasakaalu, mis on meil Eestis ju siiani üpris hästi toiminud," seisab juhtkirjas.

Eesti Päevaleht märgib juhtkirjas, et riigikogu valis imetlusväärse üksmeele, 81 poolthäälega Eesti presidendiks senise Euroopa kontrollikoja liikme Kersti Kaljulaidi. "Parlamendi suutlikkus leida nii laialdane üksmeel on Eesti poliitilises kultuuris haruldane."

"Eesti presidendi valimise süsteem tõendas äsja enda auklikkust. Valimiskampaania ajal lähtusime põhimõttest, et võistluse keskel mängureegleid ei muudeta, aga nüüd on võitja selgunud ja tee reformiks vaba. Kui me ei alusta sellekohast arutelu praegu, on oht, et avastame end viie või kümne aasta pärast taas piinlikus olukorras. Ja siis ei pruugi me enam ehmatusega pääseda," kirjutab Eesti Päevaleht.

Äripäev märgib, et Kaljulaid võib jääda küll esialgu rünnatavaks viisi tõttu, kuidas ta ametisse sai, aga ometi on see viis, mille seadus ette näeb. "Tõsi, ühe kandidaadiga "valimised" ei paista ülearu demokraatlikud. Ent jällegi: seegi on praeguse seaduse järgi sallitav. See on üks põhjus valimiskord põhjalikult üle vaadata. Teine on see, et ametisse sai president, kes ei ole kaasa teinud kogu debatti, mis tänu Siim Kallase julgele avalöögile kestis peaaegu pool aastat," kirjutab Äripäev.

"Seetõttu võiks valimiskogus edaspidi kaaluda varianti, et tühjadel sedelitel ei oleks sellist rolli nagu viimati valimiskogus kujunes, st et neid saaks kasutada valimisvooru nurjamise eesmärgil. Kaaluma peaks ka mustade hobuste välistamist edaspidi valimiskogus, et suurendada võimalust, et presidenditoolile istub edaspidi vaid debati läbinud kandidaat. Valimiskogust tühjade sedelite võimu väljarookimine võiks välistada valimiste tagasijõudmise riigikokku," seisab juhtkirjas.

Äripäeva hinnangul võiks kaaluda nii otsevalimisi kui ka seda, kas Eestil on ikka üldse presidenti vaja.

Õhtuleht kirjutab juhtkirjas, et Kaljulaidi presidendiks valimine riigikogus 81 poolthäälega seab Eesti ühele pulgale naaberriikidega, kus on riigi etteotsa naisi valitud juba ammu. "Et valik langes punaminevikuta kandidaadile, mille poolest erineb uus president nii mõnest eelkäijast kui ka valimiskogusse jõudnud presidendikandidaadist, on aga omamoodi märk postsovetlikust poliitika- ja mõtteruumist väljumisest," seisab juhtkirjas.

Teema:
Eesti presidendivalimised 2016 (92)
Tagid:
valimised, Kersti Kaljulaid, Eesti

Peamised teemad