22:41 15. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1034
  • RUB70.3938
Mälestusmärk Suures Isamaasõjas Velikije Luki vabastamisel langenud Eesti Laskurkorpuse sõjameestele.

Marutule all: Eesti korpus Velikije Luki vabastamislahingutes

© Sputnik / М. Юрченко
Sündmused
lühendatud link
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev (51)
15211

Sõjaveteran Paul Haidla jutustas Sputnik Eestile oma sõja-aastatest, võitlusest elu ja surma peale Velikije Luki linna eest ning sellest, kuidas võitjaid Tallinnas vastu võeti.

TALLINN, 25. juuli — Sputnik, Ilona Ustinova. Paul Haidla võitles Teise maailmasõja ajal Eesti laskurkorpuse ridades. Ta on pälvinud Punatähe ordeni ja Isamaasõja ordeni II järgu, samuti medalid "Lahinguteenete eest" ja "Võidu eest Saksamaa üle".

Taipasime, et on alanud sõda

1941. aastal sai 21-aastane Haidla kutse Punaarmeesse. "3. juulil pidin ilmuma Tallinna Lauluväljakule. Sealt saadeti meid aurikuga Leningradi. Meil kõigil oli hea meel, et saame näha Venemaad," meenutab Haidla. 

Ветеран Второй мировой войны Пауль Хайдла
© Sputnik /
Suure Isamaasõja veteran Paul Haidla

Eestist saabunud noorsõdureid "tervitas" Leningradis linna kohal lennanud Saksa luurelennuk. Suurtükiväelased lasksid selle alla, lennuk kukkus maha ja läks pooleks.

Leningradist saadeti meid Kaasanisse. Linnast 10 kilomeetri kaugusel asus välielaager, kus formeeriti rindepataljone. Eesti sõdurid said uue vormi, aga oma tsiviilriided pakkisid nad kokku ja saatsid koju.

Täiskõhuajad said ruttu otsa

Rikkaliku toiduga harjunud Eesti sõdurid hakkasid Kaasanis saama üsna nappi pajukit. Tatrapudruga ei saadud üldse sõbraks, sest Eestis keedeti seda väga harva.

"Noh, see ei sobi meile, saate aru? Mina ise sellest osa ei võtnud, aga poisid voolisid alguses pudrust palle nagu lumest ja pildusid neid vastu poste, millele toetus köögi katus. Hakati huligaanitsema," jutustas Haidla.

Saatus viis kokku vaenlase maal >>

Aga kahe-kolme nädala pärast ei loopinud enam keegi toitu, küsiti isegi lisaports, sest oldi näljased. Kui pimedas veeti suppi ja leiba, siis mõned sõdurid isegi varastasid neid.

10. oktoobril 1941 pandi laager kokku ja viidi telgid ära. Viimase öö pidid sõdurid veetma naridel lageda taeva all lumesajus.

Ehitati Tšeljabinski traktoritehase tsehhi

Järgmisel hommikul saadeti sõdurid Tšeljabinskisse ja määrati tööpataljoni traktoritehase uue tsehhi ehitusele, mis hakkas tanke tootma. 

Производство танков в годы Великой Отечественной войны
© Sputnik / Борис Кудояров
Tankide tootmine Suure Isamaasõja ajal

"See oli raske elu. Toit oli kohutavalt kehv — supp oli vedel nagu vesi, selle kõrvale anti tükike leiba," jutustab Haidla. Lõuna ajal lubati tehase sööklas käia, aga need, kellel raha oli, said endale lubada saiakese lähedal asuvast poest. Ettevõtlikumad sõdurid müüsid oma tekid turul maha. "Hea veel, et me elasime linnas. Nendel eestlastel, kes tegid metsatööd, ei olnud isegi selliseid võimalusi, nende elu oli märksa raskem," meenutab ta.

Noorelt nälgida on kõige hullem 

1942. aasta jaanuaris kutsuti kõik, kes teenistusse kõlbasid, uuesti sõjaväkke.

"Mina sattusin 7. diviisi 354. polku. Meid saadeti Jelanski jaama lähedale Porošinosse. Seal olid muldonnid juba valmis ja igaüht ootas kaks liitrit suppi. See pandi nahka viie minutiga — nälg oli nii suur. Noorelt nälgida on kõige hullem, mis võib elus juhtuda," märkis veteran.

Venemaal paigaldati mälestusmärk Arnold Merile >>

Sealtpeale algas Haidla teenistuse teine etapp Nõukogude armees. Alguses väljaõppe ja seejärel lahing. Novembri lõpus piiras Punaarmee ümber Velikije Luki, et hävitada vastase garnison ja vabastada linn. Detsembri alguses kaasati operatsiooni 8. Eesti korpus ja 7. diviis. Alanud tormi ja tuisu tõttu tuli sihtkohta minna 130 kilomeetrit jalgsi. 

Схематическое изображение города Великие Луки с указанием расположения военных частей на период с 25 ноября 1942 года по 15 января 1943 года
Velikije Luki linna skeem, millel on näidatud väeosade paiknemine 25.11.1942–15.1.1943

"Lund oli nii palju, et hobused, kes pidid toiduaineid vedama, jäid kaugele maha. Suurtükke vedavaid autosid tuli kogu aeg välja kaevata, et nad edasi sõita saaksid," meenutab Haidla igaveseks mällu sööbinud üksikasju.

9. detsembri õhtul vahetas diviis, milles ta teenis, Velikije Luki all välja Punaarmee 257. diviisi ja 249. Eesti diviis 357. diviisi. Maastikul oli väga raske orienteeruda, sest kaardil kujutatu ei vastanud enam tegelikule olukorrale.

Pealetung algas 13. detsembril. Silmipimestav lumesadu ja vastase tuli ei lasknud kaugele edasi liikuda. 

Бойцы Красной Армии ведут бой в окрестностях города Великие Луки.
© Sputnik / Владимир Гребнев
Punaarmee võitlejad peavad Velikije Luki lähistel lahingut

"Vaat see 13. kuupäev jääb mulle eluks ajaks meelde. Algas selline tuli, et pidime pikali heitma. Kõva lund ei olnud võimalik kaevata. Aga ümberringi oli tasandik, ja kohe, kui keegi püsti tõusis, tulistasid tema pihta kohe sakslased," seletas ta.

"Lähedalt leidsime väikese kraavi ja peitsime end sinna. Aga pärast lõunat algas vihm ja kraav täitus veega. Kraavist välja pääseda õnnestus alles pimeduse saabudes. Olukorra muutis raskemaks ka suurtükiväe hilinemine. Saksa armeel olid nii hästi korraldatud tulepunktid, et pealetung tuli katkestada.

Nägi omaenda surma

Linna külje alla õnnestus jõuda alles 31. detsembril. Kui hakkas pimenema, tõusis Paul Haidla püsti ja näitas sõduritele käeliigutusega, et on aeg edasi minna. Samal silmapilgul avas vastane miinipildujatule ja üks mürsk kukkus sõna otseses mõttes kahe meetri kaugusele Haidlast.

Venemaa suursaadik: Arnold Meri oli oma kodumaa suur patrioot >>

"Ma ei jõudnud mõelda, et tuleb ruttu pikali visata, kui juba lendasin ja kukkusin maha. Harva saab oma surma oma silmaga näha. Aga inimesel on imelik psüühika. Ma lamasin ja mõtlesin, kuidas ma hakkan elama ühe jalaga," meenutab veteran. Tal vedas, jalast ta ilma ei jäänud. 

Отделение передвигается на новый рубеж.
© Sputnik / Владимир Гребнев
Jagu liigub uuele joonele

Diviis liikus edasi pealetungile, aga Haidla saadeti koos teiste haavatutega hospidali, kus ta veetis ligi poolteist kuud. Sellega olid lahingud tema jaoks tegelikult lõppenud.

Tallinnas võeti vastu lilledega

Pärast Velikije Luki vabastamist 1943. aasta jaanuaris saadeti Eesti korpus Andreapolisse ümberformeerimisele ja seejärel Holmi linna alla.

Tallinlased 22. juunist: mälestus on see, mis hoiab meie päevil rahu maailmas >>

"Nädal aega hiljem saadeti meid Leningradi alla, sest oli alanud Eesti vabastamine ja me pidime tegema ettevalmistusi. Teel peatusime Kingissepa rajoonis, kus käis õppus, ja hakkasime ehitama kaitserajatisi," jutustas ta.

Narva vabastamine oli võtmeoperatsiooniks hitlerlaste väljaajamisel kogu Baltikumist >>

Juba enne tööde lõpuleviimist suunati Haidla ohvitseri auastme saamiseks Podolski jalaväekooli. Selle lõpetamisel suunati ta Kuramaale (ajalooline piirkond Lätis - toim.), kuhu olid jäänud vastupanu osutavad ümberpiiratud sakslased. Aga selleks ajaks, kui ta kohale jõudis, oli juba teatatud sõja lõppemisest.

"Mind pandi laskurrühma juhtima, me läksime jalgsi läbi Riia ja tulime Tallinna, kus meid võeti vastu lilledega. Läksime edasi Kloogale, kus algas järjekordne õppus. Mina hakkasin siis juba ise noori seersante õpetama," lõpetas oma jutustuse Paul Haidla.

Teema:
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev (51)

Samal teemal

Kaitsevägi mälestas Eesti ohvriterohkemas lahingus langenuid
Võidu hind: kuidas Narva Saksa okupantidest vabastamise aastapäeva tähistab
Liitlased peavad hoidma ühte: Putin kutsus Macroni Moskvasse võidupüha tähistamisele
Kindral Ants Laaneots: Võidupüha on ka Eesti jaoks pidupäev
Tagid:
sõjaveteran, Eesti, Venemaa, Suur Isamaasõda, Eesti Laskurkorpuse veteranide ühing

Peamised teemad