17:34 25. Mai 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Viru Keemia Grupp

Maksude vähendamine võib põlevkivisektori päästa

© Скриншот видео Viru Keemia Grupp
Rahandus ja äri
lühendatud link
3010

Põlevkiviettevõtete juhid räägivad, et nende ettevõtete maksukoormuse vähendamisega demonstreerib valitsus neile ja nende võlausaldajatele oma soovi säilitada tootmisharu, mis on maailma naftahindade languse tõttu sattunud sügavasse kriisi.

TALLINN, 4. märts — Sputnik. Põlevkivitööstuse ettevõtete juhtkond võttis valitsuse otsuse vähendada tootmisharu riiklikku maksukoormust vastu tagasihoidliku heakskiiduga. Ettevõtete juhid märgivad, et võimud demonstreerivad neile ja nende võlausaldajatele soovi säilitada tootmisharu, mis on maailma naftahindade languse tõttu sattunud sügavasse kriisi.

Neljapäeval, 3. märtsil otsustas Valitsus Narvas peetud väljasõiduistungil, et põlevkivisektoris valitsevate raskuste ületamiseks vähendatakse rahandusministri ettepanekul põlevkivi ressursitasu 0,275 euroni tonni kohta ja veelgi suuremat mõju avaldavad keskkonnatasud langetatakse 2009. aasta tasemele.

"Valitsus reageeris olukorrale kiiresti, kaasates seejuures lahenduste väljatöötamisse kõiki põlevkivitööstusettevõtteid. Tänane otsus on oluline eeldus selleks, et põlevkivitööstus suudaks ka tulevikus riigile tulu teenida," ütles tootmisharu suurima ettevõtte Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter agentuurile BNS.

Valitsuse otsus langetada juulist ressursitasusid oli parim, mida nii kiiresti võimalik teha oli, ütles Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse esimees Ahti Asmann, kelle sõnul võivad rakendatud meetmed pikemas plaanis aidata ettevõttel ka tootmisvõimsust suurendada.

"Valitsuse otsus aitab nii meie ettevõttel kui ka teistel põlevkivitootjatel loodetavasti kriisist tulevikus paremini väljuda, suurendab meie konkurentsivõimet. Lisaks on see esimene samm meie tootmisvõimsuse suurema koormamise suunas," ütles Asmann.

Riigieelarve sõltub põlevkivist

Eesti Energia juht Hando Sutter tuletas meelde, et tema kontsern on paljude aastate vältel olnud üheks suuremaks maksumaksjaks, viimase viie aasta jooksul on ettevõte tasunud riigile maksude ja dividendidena ligi miljard eurot.

"Praeguse põlevkivitööstuse raske seisu on tinginud erakordne olukord energiaturgudel, kus nii õli kui ka elektri hinnad on ajalooliselt madalal tasemel," ütles Sutter. Ta lisas, et niipea kui turuhinnad taastuvad, on tööstus kindlasti valmis rohkem panustama kui praegusel keerulisel ajal. 2015. aastal oli Eesti Energia panus Eesti riigieelarvesse 200 miljonit eurot.

"Toodame põlevkivist elektrit ja õli. Need on tooted, mille lõpphind kujuneb konkurentsiturgudel. Meie konkurentsivõime on otseselt seotud nii elektri- kui ka õlitootmise omahinnaga. Kulude vähendamiseks oleme aasta jooksul oma tootmist oluliselt efektiivsemaks muutnud. Valitsuse tänane otsus tõstab tööstuse konkurentsivõimet veelgi ja toetab meie pingutusi keeruline periood üle elada," selgitas Sutter.

Ettevõte on kriitilise piiri lähedal

VKG juht Ahti Asmann märkis, et enne konkreetsete plaanide tegemist, peab ettevõte täpsemalt uued kehtestatud määrad ja tasud üle vaatama ning siduma need VKG plaanide ja investeeringutega.

"Kui ettevõted töötavad kriitilise piiri lähedal nagu praegu, võib iga väiksemgi positiivne muutus olla kriitilise tähtsusega. Töötame iga päev selle kallal, et leida optimaalne tootmismudel," rääkis Asmann, lisades, et kuigi valitsuse otsus oli kiire ja hea, puuduvad põlevkivisektoris garantiid. "Ei riik ega ettevõtte ei suuda kõiki riske maandada."

Valitsus soovib saada garantiisid

Varem ütles peaminister Taavi Rõivas valitsuse pressikonverentsil: "Me soovime saada ettevõtete kinnitust, et need konkreetsed sammud ettevõtteid päriselt aitavad, et töökohad säilivad ja kui nafta hind taastub, siis ettevõtjad taastavad oma tootmismahud."

"Soovime võimaluste piires anda põlevkivisektorile keerulisteks aegadeks tuge nii, et inimesed ei kaotaks tööd ja sektor suudaks üle elada olukorra, mille on põhjustanud toodangu madalad maailmaturu hinnad," ütles rahandusminister Sven Sester. "Ida-Virumaa olukord on praegu tõsine. Koondamisi on olnud mitmes ettevõttes ja neid võib tulla veel, kogu piirkonna majandus on habras. Jaanuaris saatsin kirja suurtele põlevkiviettevõtetele ja palusin sektori toetamiseks konkreetseid ettepanekuid. Nende alusel ja koostöös teiste ministeeriumidega oleme lahendused nüüdseks välja töötanud."

"Ettevõtluse ning energeetikasektori jaoks on tegu väga oodatud uudisega. Nafta maailmaturu hindade langedes oleme koos ettevõtjatega otsinud võimalusi töökohtade ning ettevõtete säilitamiseks, tasude langetamine on olnud üks mõjuvamaid samme selleks. Järgmine samm peale tasude langetamist peaks olema uue, maailmaturu hinnaga arvestava ressursitasude süsteemi väljatöötamine, et tulevikus suured hinnakõikumised ei seaks ohtu suurt osa põlevkivisektorit ning Ida-Virumaad," rääkis majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

"Olukorras, kus ettevõtete toodangu omahind on kõrgem, kui maailmaturu hind, tuleb vaadata, kas riigi pakutaval ressursil on enam väärtust ja kas see vastab küsitavatele tasudele," sõnas Sester.

Mida annab tootmisharu riigile

Keskkonnatasude ajutine vähendamine peab jõustuma selle aasta 1. juulist ja kehtib 2018. aasta jaanuarini. Selle finantsmõju sektorile on umbes 40 miljonit eurot aastas. 2018. aastast peab käivituma uus põlevkivi lõpptoodete turuhinnast sõltuv keskkonnatasude süsteem.

Põlevkivitööstuses töötab Ida-Virumaal otseselt enam kui 6 tuhat inimest ja kaudselt on põlevkivitööstusega seotud enam kui 13 tuhat töökohta, sealjuures on paljude perede sissetulek tervikuna sõltuv põlevkivitööstusest.

Põlevkivitööstus annab riigi SKPst umbes 4-5 protsenti. Möödunud aastal olid laekumised tööjõumaksude näol samuti keskkonnatasude umbes 140 miljonit eurot.

Veidi kriitikat ja kahtlusi

Riigikontrolör Alar Karis on varem seoses nende sündmustega soovitanud valitsusel enne põlevkivitootjate abistamist ja keskkonnatasude langetamist kaaluda, kas madal nafta hind avaldab neljale Eesti suuremale põlevkivitootjatele ühesugust mõju või on nende vajadus abi järele erinev.

Riigikontrolör peab silmas, et riigile kuuluv Eesti Energia saab maksude vahendamisest suuremat kasu, kui sama tootmisharu teised eraettevõtted.

Karis kirjutas oma blogis, et valitsus peaks enne abi osutamist välja selgitama, milline on põlevkiviõli müügist saadava tulu osakaal äriühingu kogutuludest. Riigikontrolör juhtis tähelepanu ka sellele, et tuleb selgitada, kas ressursi- või keskkonnatasude alandamise näol on tegu vaid korraks tulekahju kustutamisega või saavutavad riigi kavandatavate meetmete abil põlevkivisektoriga seotud äriühingud pikaajalise elujõulisuse.

Peale selle, nagu märgib Alar Karis, ei ole veel kindel, mida arvab maksukoormuse vähendamisest Brüsselis "… Ja ma tahaks olla enne otsustamist kindel, et abi on kooskõlas Euroopa Liidu ühisturu reeglitega," ütles riigikontrolör.

 

 

 

Peamised teemad