20:14 18. Detsember 2017
Tallinn+ 0°C
Kuula otse
VKG peavärav.

Energiafirmad: lendorava elupaigad toovad riigile 112,2 miljonit kahju

© Wikipedia / Hendrix
Rahandus ja äri
lühendatud link
9 0 0

Energiafirmade VKG Kaevandused ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ sõnul tähendab lendoravate püsielupaikade loomine Sonda piirkonnas, et tootmata jääb 2 miljonit tonni põlevkiviõli ning riigieelarve tulud vähenevad 112,2 miljoni euro võrra, kusjuures keskkonnakaitselist põhjendust piiranguile firmade hinnangul ei ole.

TALLINN, 18. mai — Sputnik. VKG ja Kiviõli Keemiatööstus on taotlenud Sonda põlevkivikaevanduses kokku 5243 hektari suurust mäeeraldist, milles põlevkivi aktiivne tarbevaru on kokku 152,7 miljonit tonni. Kaevaloa taotluse osas algatas keskkonnaministeerium keskkonnamõjude hindamise juba 2013. aastal, kirjutasid ettevõtted keskkonnaminister Marko Pomerantsile.

"Vaatamata asjaolule, et keskkonnamõjude hindamine on kestnud juba ligikaudu kolm aastat, sai arendajale teatavaks alles käesoleva aasta mais asjaolu, et antud alale on plaanitud olulisel määral täiendavaid lendorava püsielupaikasid. Arendaja on arvamusel, et antud juhul on tegemist ka hea haldusmenetluse tava rikkumisega, kus menetleja peab informeerima taotlejat teda puudutavatest täiendavatest asjaoludest," seisab kirjas, teatab BNS.

Nimelt kantakse ettevõtete sõnul püsielupaikade moodustamisel maha ligikaudu 16,3 miljonit tonni põlevkivivaru, mis muudab juba niigi raskesti tasuval kaevandusalal paiknevad varud veelgi väiksemaks. "See omakorda suurendab kogu kaevanduse tasuvusperioodi veelgi ja muudab selle isegi standardse lahenduse puhul küsitavaks," kirjutasid VKG ja Kiviõli Keemiatööstus.

"Arvestades sellega, et keskmiselt kulub ühe tonni põlevkiviõli tootmiseks ligikaudu kaheksa tonni põlevkivi, jääb planeeritavate piirangute tõttu tootmata ligikaudu 2,04 miljonit tonni põlevkiviõli. Kui arvestada asjaolu, et riigile laekub tonni toodetud põlevkiviõli pealt riigitulu ainuüksi keskkonnamaksude ja tööjõumaksude pealt ligikaudu 55 eurot, siis jääb antud otsusega riigieelarvesse laekumata ligikaudu 112,2 miljonit eurot," märkisid ettevõtted.

"Lisaks antakse sellise otsusega, mis tehakse teatavaks arendajale alles peale kolme aastat kestnud kulutusi keskkonnamõjude hindamisel, selge signaal. Mille alusel teeb arendaja ka tulevikus planeeritavate kapitalimahukate ja pikka planeerimisaega nõudvate investeeringute osas otsuse neid Eesti riiki mitte rajada, kuna keskkonnaministeeriumi poliitikat arvestades on riskid liiga kõrged," lisasid firmad.

Samuti ei ole plaanitaval kaevandustegevusel ettevõtete hinnangul tegelikku keskkonnaohtu ega ei piiraks kaevandamine oluliselt ka lendoravate elutegevust. "Lähtudes /…/ lendoravaeksperdi Uudo Timmi ütlustest ei oma kõik kaardil kujutatud planeeritavad alad ka potentsiaalset väärtust lendorava püsielupaigana, vaid kannavad pigem liikumiskoridori eesmärki," seisab kirjas.

"Kuna arendajad plaanivad maa-alust kaevandust, siis ei ohustata oma tegevusega lendoravatele vajalikke liikumiskoridore, mistõttu jääb arusaamatuks püsielupaiga loomise vajadus, mille tõttu vastavalt looduskaitse seadusele kaevandustegevust nendel aladel enam teostada pole võimalik," lisasid ettevõtted.

"Kokkuvõtteks palume keskkonnaministeeriumil enne püsielupaikade loomise otsuse vastu võtmist läbi viia sotsiaalsete ja majandusmõjude hinnang, selgitamaks otsuse tagajärgi ning teisi võimalike lahenduste alternatiive. Samuti palume muuta looduskaitseseadust selliselt, et antud alal oleks võimalik ka kaevandustegevus," seisab nädala alguses saadetud kirjas.

Keskkonnaminister Marko Pomerants algatas kolmapäeval määruse, millega muudetakse äärmiselt ohustatud lendorava olemasolevate püsielupaikade piire ja kaitsekorda ning moodustatakse 25 uut püsielupaika.

 

 

Samal teemal

Ohustatud lendoravale luuakse 25 püsielupaika
Eesti lendoravaid ähvardab kiire väljasuremine
Lendoravaid ähvardab väljasuremine

Peamised teemad