16:54 24. November 2017
Tallinn+ 7°C
Kuula otse
Nord Stream.

Eesti sai Brüsselist "gaasilise" kirja

© Sputnik / Григорий Сысоев
Rahandus ja äri
lühendatud link
3211

Üheksa EL liikmesriiki, kaasa arvatud Eesti, kaebasid Saksamaa egoismi ja "Nord Stream 2" projekti pärast Euroopa Komisjonile. Vastuskiri tuli komisjoni presidendilt Jean-Claude Junckerilt, kes väljendas lootust koostööle ja vastastikusele arusaamisele.

TALLINN, 21. juuni — Sputnik. Venemaa projekt uue gaasijuhtme ehitamiseks Balti mere põhja võib põrkuda Brüsseli vastuseisule. Sellest räägitakse Euroopa komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kirjas, mille Eesti sai koos üheksa teise "Nord Stream 2" vastu protesteerinud Euroopa Liidu liikmesriigiga.

Kiri jõudis Tallinna ja teistesse EL liikmesriikide pealinnadesse, kes varem olid uue gaasijuhtme vastu protesti väljendanud, juba 3. juunil, kuid selle üksikasju hakati arutama alles praegu. Võimalik, et viivitus oli tingitud Junckeri 16. juuni visiidist Venemaale, kus peetud läbirääkimistel Venemaa president Vladimir Putiniga arutati muuhulgas ka "Nord Stream 2" küsimust. Euroopa Komisjoni juht kirjutas gaasijuhtme vastastele, et see projekt võib põrkuda samade juriidiliste takistuste vastu, nagu "South Stream", mis käesoleval ajal on praktiliselt seiskunud.

""Nord Stream 2" peab selle elluviimiseks vastama täielikult… EL seadusandlusele, sealhulgas energeetikat ja keskkonnakaitset käsitlevatele regulatsioonidele," kirjutab Euroopa komisjoni juht. Ta märgib samuti, et projekti järgi paikneb gaasijuhtme mere põhjas kulgev osa EL liikmesriikide erakorralises majandusvööndis ja on nende rannikuriikide jurisdiktsiooni all.

"South Streami" kurb kogemus

"Niivõrd olulise taristu ehitus ei saa toimuda õiguslikus vaakumis ja olla kooskõlas vaid Venemaa seadusandlusega", leiab Jean-Claude Juncker, pidades silmas gaasijuhtme paigaldamist rahvusvahelistesse vetesse. Projekti kohaselt hakkavad torud paiknema kõrvuti juba tegutseva "Nord Stream 1" gaasijuhtmega, mis paikneb Taani, Soome, Saksamaa ja Rootsi majandusvööndis. Loogiline oleks arvata, et kui need riigid, vaatamata gaasijuhtme esimese etapi rajamisel neile avaldatud survele oma nõusoleku (erinevalt Eestist) andsid, siis ei ole nad ka teise torujuhtme paigaldamise vastu sinnasamasse.

Gaasikonsortsiumi Euroopa osaliste huve esindavad juristid väidavad, et EL energeetikaalane seadusandlus ei ole rakendatav "Nord Stream 2" merealusele osale, kuna see on vaid euroopasisese gaasivõrgu ühenduslüli gaasitarnijaga ega paikne EL liikmesriikide territooriumil.

Veelgi tõsisemaks takistuseks projekti realiseerimisel võib saada EL energeetikaalane seadusandlus, niinimetatud kolmas energiapakett, mis nõuab, et gaasijuhtme operaator loobuks osast oma omandist konkurentide kasuks ja lubaks neil torujuhet mööda oma gaasi pumbata. Probleem seisneb osaliselt selles, et projekti peremehel "Gazpromil" ei ole Venemaa mingeid konkurente, kes võiksid midagigi torujuhtme kaudu Euroopasse pumbata.

Õiguslik konflikt Brüsseliga sundis Venemaad varem loobuma "South Stream" projektist, mis tõi projektis osalenud riikidele kaasa olulisi kahjusid. Näiteks Bulgaaria oli sunnitud maksma rohkem kui 600 miljonit eurot leppetrahvi.

Mis on hea sakslasele, ei sobi ukrainlasele

"Nord Stream 2" projekti realiseerimise vastu protestisid Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia. Nad märkisid ühisläkituses, et uus gaasijuhe muudab Saksamaa Venemaa gaasiga paremini varustatuks, kui teised Euroopa riigid. Lisaks väidavad pöördumise autorid, et uue gaasivarustamise liin jätab Ukraina ilma transiidituludest tekitades talle olulist majanduslikku kahju, samal ajal kui ta teeb jõupingutusi Lääne majandusega integreerumiseks.

Oma vastuses ei välista Euroopa Komisjoni juht võimalust, et seaduslikud raamid projekti teostamiseks siiski leitakse. Ta kirjutab oma meeskonna koostööst Saksamaa võimudega ja sellest, et hakkab informeerima sündmuste edasisest arengust kõikide EL liikmesriikide energeetikaministreid. Juncker tunnistab, et gaasijuhe "võib muuta kogu EL gaasituru kujundust ja takistada juurdepääsu uutele varustusallikatele". Euroopa Komisjoni juht märkis samuti, et torujuhe võib aidata "Gazpromil" "tugevdada tema domineerivat positsiooni ja tekitada kahju tema konkurentidele ja klientidele". Euroopa vaatlejad märgivad kirja sõnastuse osalist kokkulangevust Junckeri kõnega Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil.

 

Peamised teemad