18:24 25. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1065
  • RUB72.9469
Tiit Vähi

Tiit Vähi: minu suhtumine Venemaasse ei ole muutunud

© Sputnik / Андрей Петров
Rahandus ja äri
lühendatud link
284113

Et olla majanduslikult edukas, tuleb Eestil võtta eeskuju Singapurilt – arendada sõprust kõikide naabritega ja transiiti kõikides suundades, arvab ärimees Tiit Vähi

ТАLLINN, 7. mai — Sputnik, Svetlana Burceva. Eksklusiivintervjuus portaalile Sputnik Eesti avaldas ärimees Tiit Vähi oma arvamusi hetkeolukorrast majanduses ja transiidipoliitikas, Eesti ja Venemaa vahelistest suhetest ning viimatiste riiklike otsuste ja eelnõude osas.

Mis te arvate, kas majandusministeeriumi asekantsleri Ahti Kuningase kohtumine Venemaa transpordiministri Sergei Aristoviga, mis näituse TransRossija 2017 raames aset leidis, mõjutas Riigikogu otsust taaselustada transiidikomisjoni tegevus?

Ma arvan, et see oli vägagi märgilise tähendusega külaskäik. Naabrid peavad omavahel koostööd tegema ning iseäranis puudutab see transporti, logistikat ja transiiti. Aga otsus majandusministeeriumi juures transiidikomisjoni tegevuse taasalustamiseks sündis tegelikult juba mitu kuud enne TransRossija näitust.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson osutas transiidikomisjoni istungil tähelepanu põhja-lõuna-suunalistele kaubavoogudele. Kas areng sellel sellesuunal areng suudab kompenseerida kaotusi ida-lääne suunal?

1992. aastal käisin ministrina ametlikul visiidil Singapuris. Olin siis Singapuri jõulisest arengust ja küllaltki lühikese aja jooksul saavutatud edusammudest vapustatud. Pindala poolest pisikese Singapuri edusammude ja saavutuste võti peitub heanaaberlikes suhetes ja koostöös kõikide oma naabritega (Hiinaga, Malaisiaga, Jaapaniga, Austraaliaga), ülemailmsete kaubavoogude transiidi teenindamises ning Singapuri sadama suurepärases töös.

Seda kõike võiks olla ka meil siin Eestis. Meie riigil on transiidi ja logistika arendamiseks suurepärane geograafiline asend. Eestit võib õigusega nimetada transiidi ja logistika tõmbejõu keskpunktiks. Kui me oma võimalusi realiseerida tahame, siis peame tegema koostööd niihästi teljel ida-lääs kui ka põhi-lõuna. Kui keegi tahab asendada sajandite vältel ajalooliselt välja kujunenud loomuliku ida-lääne transiidi põhja-lõuna suunaga, annab see tunnistust tema suutmatusest näha ninaotsast kaugemale, lühinägelikkusest ja ebakompetentsusest. Eesti on väike riik, nagu ka Singapur. Kuid Singapuril on õnnestunud keset suuri mängijaid oma koht leida. Meie Eesti seda seni veel, kahjuks, leidnud ei ole.

Kas transiidikomisjonilt võiks oodata mingisuguseid samme, mis oleks suunatud ida-lääne-suunalise transiidi arendamisele? Kui jah, siis mis sammud need peaks olema?

Me oleme küll muidugi palju võimalusi käest lasknud, kuid kunagi ei ole hilja tegutsema asuda. Tuleb omavahel kohtuda ja rääkida. Ettevõtjate tasandil on seda tehtud ja tehakse üha. Mul on väga hea meel, et nüüd on ka meie parlamendisaadikud ja ka majandusministeerium otsustanud ühisel eesmärgil oma panuse anda.

Ida-lääs kalevi all

Kui te uuesti peaministriks saaksite, kas võtaksite siis ette mingisuguseid samme lääne-ida transiidisuuna arendamiseks, või ei saa Eesti poliitika seda praegu endale lubada?

Ma olen juba kõik need sammud ette võtnud — peaministrina 1992. aastal ning seejärel ka aastail 1995-1997. Ja jätkan neid samme ka täna. 1992. aastal moodustasin ma transiidikomisjoni, kuhu kuulusid ministeeriumide ja ametkondade, aga ka suurimate transiidi- ja logistikaettevõtete esindajad. Seda komisjoni juhtisin ma ise, kuna pärast NSV Liidu lagunemist oli vaja transiiti mitte ainult säilitada, vaid ka arendada, ja samaviisi arendada kaubandus- ja majandussuhteid.

1992. astal kirjutasin ma alla Venemaaga vabakaubanduse lepingule, mille meile järgmised valitsused panid kahjuks kalevi alla. Pärast minu lahkumist poliitikast lõime koos vene investoritega ühisettevõttena aktsiaseltsi Sillamäe Sadam just transiidi arendamiseks ja kaubavahetuseks ida-lääne teljel, ning mitte keegi ei keela täna seda suunda edasi arendada. Soome teeb seda edukalt. Ja ka Euroopa suurim majandus — Saksamaa — on viimastel aastatel olulisel määral suurendanud oma kaubavahetust Venemaaga ning oli koos Venemaaga gaasijuhtmete Nordstream 1 ja 2 rajamise algatajaks. Kahju, et meie Sillamäe sadam ei saanud nendes suurimates projektides osaleda. Aga meil on hea meel, et meie naabrid soomlased on Nordstreamist suurt tulu ja kasu saanud.

Eestil ei ole oma isiklikku poliitikat

Mõned ettevõtjad leiavad, et transiiti endises mahus taastada ei õnnestu Eestil enam kunagi. Mida teie sellest arvate?

Venemaa on viimastel aastakümnetel väga edukalt oma sadamaid arendanud, ehitades meie piirkonnas välja sellised hiiglased nagu Ust-Luga, Bronka, Primorski, Suur Peterburi sadama. Loomulikult need sadamad ilma kaubalastideta ei jää. Meil aga tuleb pakkuda kvaliteetseid teenuseid, olla usaldusväärseks partneriks, kellele saab kindel olla.

Euroopa ettevõtjad räägivad aina sagedamini sellest, et Venemaa-vastased sanktsioonid on jäänud tulutuks, et neist tuleb loobuda, et need ainult segavad äritegevust. Mida teie sellest arvate?

Jah, paljud on nüüd nägijateks saanud. Ma olen alati öelnud, et sanktsioonid on Venemaa jaoks ebameeldivad, kuid mitte ületamatud. Ma käisin hiljuti Moskvas Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu juubelikongressil. Seal jõudsid paljud sellel teemal esinenud järeldusele, et Venemaal on õnnestunud nende sanktsioonidega kohaneda ja harjuda. Kõlas väljend „sanktsioonidega aklimatiseerumine".

Sanktsioonide pärast on Eesti rohkem kannatada saanud kui Venemaa. See ei ole propaganda, vaid reaalne tegelikkus. Et sanktsioonid rahvusvahelist koostööd takistavad, see on selge.
Transiidikomisjoni tegevuse reanimeerimine ja meie poliitikute külaskäik Moskvasse TransRossija foorumile ei toimunud samuti niisama lihtsalt ega lihtsalt niisama.

Selleks olid omad põhjused.

Te olete korduvalt rääkinud, et Eesti peab hoidma häid suhteid kõigi om naabritega, sealhulgas Venemaaga. Aga kuidas seda teha, kui EL-i suhtumine Venemaasse on tänasel päeval pehmelt öeldes jahe?

Kahju küll, kuid selles küsimuses Eestil oma isiklikku poliitikat ei ole. Soomel see on.

Mulle meeldib vene partneritega asju ajada, ja mitte ainult äri teha. Mulle meeldib Moskva Peterburi, Sotši. Nendes keskustes on viimasel kümnendil toimunud väga suured positiivsed muutused. Armastan jalutada õhtuse Moskva, õhtuse Peterburi tänavail. Inimesed on seal sõbralikud ja meeldivad. Loodan, et seda kena meeleolu tajusid hiljutise Moskva-külastuse ajal ka Riigikogu saadikud ning Ahti Kuningas.

Sel suvel plaanin sõita oma laste peredega Peterburisse. Arvan, et lapselastele tuleb seda hiigellinna tingimata näidata, käia sealsetes muuseumides, teatrites, et nad Venemaad oma silmaga näeksid. Oma silmaga näha — see on parim kogemus.

Tagid:
logistika, transiit, Vähi, Sillamäe

Peamised teemad