22:59 14. Detsember 2017
Tallinn-1°C
Kuula otse
Relsside ülesvõtmise tõttu jäi Läti ilma teatud osast kaubaveostest

Läti transiidisektor võib esitada Leedule 150 miljoni eurose arve

© Sputnik / Игорь Агеенко
Rahandus ja äri
lühendatud link
18 0 0

Relsside ülesvõtmise tõttu Mažeikiai–Renge raudteelõigul jäi Läti ilma teatud osast kaubaveostest, mis võinuks kulgeda Riia või Liepaja sadamasse, nõnda läks transiidisektori jaoks kaotsi miljonite eurode võrra kasumeid

TALLINN, 13. oktoober — Sputnik. Läti transiidisektor arutab hüvitiste määra, mida ta võib Leedu raudteedelt Mažeikiai–Renge raudteelõigul ülesvõetud relsside tõttu sisse nõuda, vastav summa võib ulatuda mõnekümnest miljonist kuni 150 miljoni euroni, teatab Sputnik Latvia.

Euroopa Komisjon trahvis 2. oktoobril Leedu raudteefirmat Lietuvos gelezinkeliai 27,87 miljoni euroga selle eest, et ta 2008. aastal võttis üles relsid Mažeikiaist Rengeni (Läti) ulatuval raudteelõigul. Euroopa Komisjon tunnistas, et Leedu riigiettevõte on rikkunud ärilise konkurentsi põhimõtet. Samas ei vabasta trahvi tasumine kohustusest rikkumine kõrvaldada.

Pärast seda, kui Leedu lõpuks rikkumist tunnistab või siis kohtumenetluses kaotajaks jääb, võivad kahjukannatanud pooled nõuda kahjude hüvitamist.

"Otsus ütleb, et konkurentsi põhimõtet on rikutud, mis annab ettevõtetele võimaluse kahjud kokku arvestada ja pöörduda nende kompenseerimise nõudega kas kohtusse või Lietuvos Geležinkeliai poole, et kahjud saaks kaetud," teatas Läti kommunikatsiooniminister Uldis Augulis.

Tema sõnul rehkendab Latvijas Dzelzceļš praegu kokku saamata jäänud tulusid. "Lisaks sellele oleme omalt poolt hoidnud oma hoole all oma piirini ulatuvat lõiku, mille saame suurema vaevata 24 tunni jooksul taastada," lisas minister.

Ettevõtte Latvijas Dzelzceļš andmetel moodustasid viimastel aastatel kasutuseta seisnud Renge raudteelõigu hoolduskulud 6 miljonit eurot. Saamata jäänud tulude kogusumma on pisut kõrgem.

"Kui me saanuks pretendeerida täiendavalt 1,2–1,5 miljonile tonnile veostele Mažeikiai ümbertöötlustehasest Riia sadamasse, oleksime teeninud täiendavalt umbes 5 eurot iga tonni pealt," märkis Latvijas Dzelzceļši juhatuse liige Aivars Strakšas.

Oma arvestusi teevad ka nii Liepaja kui Riia sadam.

"Kui see lõik suleti või üles võeti, ei olnud enam kasulik kaubalaadungeid Riiga vedada – kulutused ei tasunud end ära. Seni ei saa ma öelda, kui suurt kahju on Riia sadamale tekitatud, kuna Euroopa Komisjoni otsusest on veel liiga vähe aega möödas," märkis Riia vabasadama juht Ansis Zeltiņš.

Läti transiidisektori esindajad leiavad, et hüvitist tuleb Leedu poolelt nõuda muuhulgas sellekski, et motiveerida teda lahtimonteeritud relsse võimalikult kiiremini taastama. Võimalikke lahendusi asutakse otsima ka novembrikuusse kavandatud Balti riikide ministrite kohtumisel.

Venemaa on hakanud keelduma Läti sadamatesse suunduvatest vedudest, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

10. oktoobril Vilniust külastanud Euroopa Liidu konkurentsivoliniku Margarethe Vestageri sõnul ei lahenda trahv siiski Lietuvos Gelezinkeliai poolt tekitatud probleeme ja praegu peab ettevõte pakkuma välja moodused rikkumiste kõrvaldamiseks.

"Kõige ilmsemaks lahenduseks on raudteede taastamine, kuid leidub ka teisi võimalusi," väitis Vestager.

Raudteelõik Leedu linna Mažeikiai ja lätlaste Renge vahel demonteeriti Leedu poolt 2008. aastal remondi ettekäändel, mida aga pole ka kümne aasta möödudes lõpule viidud. See lahtivõetud kakskümmend kilomeetrit ühendusteed andis hoobi Läti transiidivõimsusele ja aitas Klaipeda sadamal kaubakäivet suurendada, kuivõrd siitkaudu kulges lühim tee Mažeikiai naftatöötlustehasest Läti ja Eesti sadamatesse.

Eesti väljapanek rahvusvahelisel messil TransRossija
© Foto: Александр Чипурин

2011. aastal esitas Poola ettevõte Orlen, kes kontrollib Mažeikiai tehasest lähtuvaid kaubavooge ja tarnib kütust Lätisse, Euroopa Komisjonile kaebuse, süüdistades ettevõtet Lietuvos Gelezinkeliai (tõlkes: Leedu Raudteed) ebaausas konkurentsis. 2013. aasta märtsis alustas Euroopa Komisjon ametlikku juurdlust, mille tulemusena määrati Leedu ettevõttele trahv ja seati talle ühtlasi kohustus ühendusteed taastada.

Leedu vastavad ametnikud rikkumist ei tunnista ja kinnitavad, et raudteelõik demonteeriti 2008. aastal turvalisuse kaalutlustel, transpordivood aga ei ole oluliselt muutunud.

Tagid:
kaubavedu, transiit, raudtee, Leedu, Läti

Peamised teemad