23:42 12. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1137
  • RUB70.0885
Illustreeriv foto

Eesti inimesed on Euroopa usinamate viipekaardikasutajate hulgas

© CC0 / Frankieleon
Rahandus ja äri
lühendatud link
31 0 0

Eesti elanikud ja ettevõtted tegid kolmandas kvartalis pankade kaudu keskmiselt 1,2 miljonit riigisisest makset päevas kogukäibega 369 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas maksete arv 6,5% ja käive 4,1%.

TALLINN, 25. oktoober — Sputnik. Kaks kolmandikku kõikidest maksetest moodustasid kaardimaksed. Kolmandas kvartalis maksti Eestis kaardiga keskmiselt 791 000 korda päevas, mis on 7,8% enam kui aasta tagasi.

Viipekaart on pangakaart, millega saab väiksemaid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta terminali kohal viibates, kaarti terminali sisestamata. See teeb maksmise kiiremaks ja mugavamaks.

Euroopa Keskpanga avaldatud 2016. aasta statistika põhjal on Eesti inimesed Euroopa usinamate kaardikasutajate hulgas. 2016. aastal tehti ELi riikides keskmiselt 117 kaardimakset aastas elaniku kohta, Eestis 217. Euroopas oleme selle näitajaga kuuendal kohal, meist rohkem kasutavad pangakaarti taanlased, rootslased, soomlased, hollandlased ja britid, edastab Eesti Panga pressiteenistus makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialisti Tiina Soosalu artikli.

Pangad peavad avalikustama kaardimaksete saladused>>

Juba pisut üle aasta on paljude Eesti elanike rahakotis olnud viipekaart. Kui 2016. aasta lõpus moodustasid viipekaardid kõikidest väljaantud pangakaartidest 4% (kokku oli väljastatud peaaegu kaks miljonit pangakaarti), siis 2017. aasta oktoobriks oli nende osakaal kasvanud juba 17%ni. Viipekaardi võimalust pakub järjest enam panku.

Septembri lõpus oli Eestis kokku 36 000 makseterminali, millest kaks kolmandikku (65%) olid viipemakse võimalusega. 2016. aasta lõpus oli selliseid terminale poole vähem. Pankade prognooside kohaselt on 2017. aasta lõpuks viipemakseterminale 85% ja 2020. aastaks peaksid sellist võimalust pakkuma kõik terminalid. Pankade sõnul on kaupmehed uued terminalid hästi vastu võtnud: viipemakse on teenindamise kiiremaks muutnud ja rahul on nii ostjad kui ka kassapidajad.

Pangad prognoosivad, et aastaks 2020 tehakse iga teine kaardimakse viibates. Praegu ei ole viipemaksete osakaal veel kuigi suur. Eri pankade puhul jääb see vahemikku 1–9% ja sõltub ka sellest, millal pank hakkas viipekaarte väljastama. Veel eelmise aasta lõpus oli viipemaksete osakaal kõigil viipekaarte väljastanud pankadel 1% või alla selle.

Laulupeo 2eurose mündi kujundus selgub laste joonistuskonkursil>>

Viipemakse limiit tõusis oktoobrist 25 euroni. Eelmisel aastal otsustasid pangad Eestis, Lätis ja Leedus alustada viipemakse võimaluse pakkumist 10 euro suuruse limiidiga, et kaardiomanikel ja kaupmeestel oleks võimalik uudse lahendusega harjuda. Enamikus euroala riikides on viipemakse piir 25 eurot, ka Leedu tõstis oktoobris limiidi 25 eurole, Lätis on see veel 10 eurot. Pankade andmete kohaselt on umbes 75% kõikidest kaardimaksetest väiksemad kui 25 eurot.

Viipemakse on turvaline ja pankadele pole Eestis teada ühtegi viipekaardipettust. Viipekaartide kasutamisel võib teenindaja kontrollida, kas kaart kuulub kaardiomanikule, terminal võib küsida PIN-koodi igal kolmandal või neljandal maksel või teatud summa täitumisel. Viipemakse tegemiseks peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist.

Aserbaidžaan "pesi" Eestis tegutsevas pangas puhtaks miljardeid eurosid>>

Kui inimesel on rahakotis mitu puutevaba tehnoloogiaga kaarti (ühistranspordikaart, uksekaardid, mitu pangakaarti), ei suuda terminal rahakotis olevat kaarti tuvastada – seetõttu tuleks kaart maksmiseks siiski välja võtta. Samuti ei võta terminal kunagi sama summat kaardilt maha kaks korda järjest. Kui aga viipekaart kaob, peab kaardiomanik toimima samamoodi nagu teiste kaartide kadumisel: tuleb kiiresti võtta ühendust pangaga ja lasta kaart sulgeda. Viipekaardi kohta saab täpsemat teavet pankadest, kes kaarte väljastavad.

Tagid:
makseterminaal, viipekaart, Eesti Pank, pank, kassapidaja, kaupmees, ostja

Peamised teemad