14:37 05. Detsember 2020
Kuula otse
  • USD1.2159
  • RUB90.0679
Rahandus ja äri
lühendatud link
14520

Bitcoini kurss jätkab tõusu

TALLINN, 26. november — Sputnik. Laurent Gayard analüüsib Prantsuse väljaandes Le Figaro seda tehnoloogilist revolutsiooni, samuti selle mõjusid professionaalide kogukonnale ja kodanike harjumustele, vahendab portaal Inosmi.

Hiina pealinn Peking
© Sputnik / Алексей Бабушкин

Bitcoini meeletu tõus ei mõtlegi peatuda. Virtuaalne valuuta, mille paljas nimetuski kutsub esile meedia- ja börsipalaviku, ületas 21. novembril ajaloolise 8000 dollari piiri, kuigi alles juulis maksis ta kõigest 3000.

Eesti Panga president Ardo Hansson: maailmas on tekkinud krüptorahade mull>>

Kui meenutada, et 2010. aastal anti ühe bitcoini eest kõigest üks dollar, siis on kasv tõepoolest muljetavaldav. Siiski ei maksa unustada, et see maksevahend on läbi elanud ka langusi 2011 ja 2013. aastal ning pidanud taluma tugevaid kõikumisi järgnevatel aastatel. Igatahes on alates 2017. aasta algusest toimuv pidev kursitõus ja 8000 dollari piiri ületamine tugevdanud kõigi nende usku, kes uut virtuaaljumalat kummardavad ja veendumust, et see teeb nad miljonärideks.

Teised vaatlejad aga ennustavad järjekordse spekulatiivse mulli peatset lõhkemist või siis viitavad sellele, et bitcoini kursi kõikumine sõltub tegelikult umbes 70 investeerimisfondist, kes seda vastavalt oma äranägemisele tõstavad või langetavad.

Tegelikult ei erine praegune olukord eriti interneti leviku algusaastate hüsteeriast 1990-ndatel. Mõlemal juhul näeme me uut ja raskesti mõistetavat tehnoloogiat, uduseid, kuid meelitavaid perspektiive, mis suunab meid mõttele spekulatiivse palaviku krahhist.

Kui esimene interneti "mull" 2000. aasta märtsis lõhkes, jättis see paljud ettevõtjad lõhkise küna ette – vaid vähestel õnnestus nii lühikese ajaga praktiliselt mitte millestki kokku klopsitud varandus säilitada.

Aastatel 1995 kuni 2000 saadud kogukasum oli 145 miljardit dollarit, samal ajal, kui aastatel 2000-2001 registreeritud kahjumid ulatusid 148 miljardini. Spekulatiivse ahnuse lõke hajutas unistused kergest rahast ja sillutas tee tehnoloogilisele revolutsioonile, mis sellest ajast alates on oluliselt muutnud meie igapäevaelu (nii paremuse poole, kui ka mitte niiväga): sotsiaalvõrgustikud, nutitelefonid, virtuaalkeskkonnad…

Isegi laskumata äärmuslikku modernismi, kus kõik räägivad "tahvelarvutite revolutsioonist" koolides ja tahaksid võrku lülitada kõike, alates õpetajast kuni ettevõtja ja külmkapini, tuleb tunnistada, et kahe aastakümnega on mitu olulist uuendust meie elu ja ühiskonda kardinaalselt muutnud. Sellise tehnoloogilise hüppe on läbi teinud ka kõmuline bitcoin, virtuaalpuu, mille taga on terve mets majanduses ja igapäevaelus toimivaid "blockchaini" põhimõtteid. ("Blockchain" – eesti keeles "plokiahel", on hajutatud andmebaas, mille andmete uuendamine toimub läbi matemaatilise algoritmi. Andmebaasi koopiat hoitakse korraga paljudes arvutites üle maailma krüpteeritult nii, et andmetest saavad aru ainult algsed andmete omanikud ja loojad. See tagab andmete terviklikkuse — kord plokiahelasse sisestatud info püsib seal igavesti ega ole tagantjärele muudetav – toim.)

Mis siis peitub täna veel vähetuntud krüptovaluuta mõiste taga ja kelle jõupingutused börsil toidavad investorite kujutlusvõimet? Vastus on lihtne: algoritmi. Selgitada on seda mõnevõrra keerulisem.

Euroopa Keskpanga juht: Eestile oma krüptoraha ei tule>>

Keegi Satoshi Nakamoto avaldas oktoobris 2008 võrgulehel metzdow.com artikli, milles seletas lahti virtuaalse maksevahendi, mida ta nimetas "bitcoiniks" (inglisekeelsetest sõnadest "coin" — münt ja "bit" –infoühik, mis tähendab binaarset järjestust 0 ja 1), toimimise põhimõtted. Nagu nimetusest järeldub, on bitcoin krüptograafiline valuuta, mis võimaldab sooritada rahalisi operatsioone p2p võrgustikus ilma kolmanda osapoole osavõtuta. (P2P tuleb ingliskeelsest fraasist peer-to-peer, eesti keeles ka "partnervõrk" või "võrdõigusvõrk" — võrgustik, kus puudub tsentraalne infrastruktuur. Selle all mõistetakse IT-s ja sidetehnikas võrdsete õiguste ja võimalustega võrgusõlmede kogumit, milles iga osaline võib algatada sideseansi ning milles töö või ülesanded jaotatakse osalejate vahel ära – toim.).

Bitcoiniga sooritatavate operatsioonide puhul pole kolmanda osapoole (nt. panga) järele vajadust, sest selle rolli võtavad enda peale matemaatilised algoritmid, mis fikseerivad kuupäeva, kellaja ja summa krüpteeritud kujul andmebaasis, mille nimi on "blockchain". Ilma riigi, pankade ja probleemideta.

Selline on bitcoini toimimise põhimõte. Kui te sooritate operatsiooni bitcoidega, garanteerib selle maksesüsteemi kasutamine ostjate ja müüjate täieliku anonüümsuse.

Lisaks bitcoinile eksisteerivad ka teised krüptovaluutad, mis kasutavad blockchaini põhimõtet, näiteks Ether, Litecoin, Dash, Zerocoin või Monero. 2017. aastal loetleti neid võrgulehel coinmarketcap.com kokku üle 900.

Paljude aastate jooksul assotsieerusid krüptovaluutad interneti nurgataguste või suletud võrkudega nagu näiteks Tog. Igatahes praegu annab bitcoini ümber toimuv börsipalavik uutele maksevahenditele ja ülekannetele uue, palju suurema ja täiuslikuma värvingu.

Seejuures ei piirdu blockchaini põhimõte kaugeltki operatsioonidega võrgus. Pariisis 7. detsembril toimuva Blockchain Agora foorumi korraldajate sõnul "võib blockchaini iseloomustada kui kõikide operatsioonide detsentraliseeritud ja ammendavat ajalugu alates selle loomisest, mis koosneb üksteisega seotud plokkidest suures arveraamatus".

Sama käib ka teadustööde, arvelduste ja kõige kohta, millel on pistmist uurimis- ja innovatsioonitegevusega ja mida saab indekseerida, säilitada ja salastada blockchaini süsteemis, et tagada autoritele ja teistele õpetlastele, et nende tööd ei saaks varastada ebaausad eraisikud või riiklikud struktuurid.

See võib kardinaalselt muuta põhjalikult olukorda intellektuaalse omandi valdkonnas, mis puudutab kultuurisaavutuste levitamist internetis. Sellele võib leida rohkelt rakendusi ka kaubanduses "nutikate kontaktide" valdkonnas, mis eeldab operatsiooni automatiseeritud kinnitamist.

Sputniku ajakirjanik tasus esimesena Eestis taksoarve bitcoinides>>

Hiina on praegu juhtpositsioonil bitcoinide "mining"us" ("kaevandamine — tehingute vahendamise ja kinnitamise loogika ehk töökinnitus (Proof of Work)). Nad asutavad spetsiaalseid "farme", kus maailma võimsamad bitcoini kübervõrgustikud toovad käibesse sadu või isegi tuhandeid bitcoine.

Ka eurooplased ei kavatse sellest kõrvale jääda ja jälgivad tähelepanelikult selle nähtuse tehnoloogilisi järelmeid.

Mille pankurid välja mõtlesid? Euroopas ja USA-s tehakse uut valuutat>>

Pariisis 7. detsembril algav Blockchain Agora foorum toob kokku selle digitaalse majandusharu esindavad eraisikud ja ametkondlike struktuuride esindajad, et esitleda blockchaini innovatsioone professionaalidele ja tavainimestele.

Just nemad, nagu arvavad organisaatorid, võivad leida uues tehnoloogias võimaluse vabaneda interneti üha süvenevast tungimisest eraellu, saada tagasi kontrolli isikuandmete ja digitaalse identiteedi üle.

Tagid:
valuuta, bitcoin, raha

Peamised teemad