03:44 24. Jaanuar 2020
Kuula otse
  • USD1.1091
  • RUB68.6301
Rahandus ja äri
lühendatud link
14 0 0

Uudisteagentuur Bloomberg väitis ekslikult täna avaldatud uudises, et Eestist liikus aastail 2008-2015 läbi 900 miljardi euro väärtuses mitteresidentide makseid.

TALLINN, 4. oktoober — Sputnik. Tegelikult on 900 miljardi euro puhul tegu laekunud ja makstud piiriüleste maksete koondmahuga ning see sisaldab Eesti ettevõtete importi ja eksporti ning tavapäraseid finantstehinguid nagu väärtpaberite ostud, täpsustab Eesti Pank.

Kui Eesti ettevõtja müüb piima Leetu või elektroonikakontsern liigutab Rootsist raha Eesti, siis on tegu piiriülese maksega. Seega on eksitav Bloombergi uudises esitatud väide, et 900 miljardi euro puhul on tegu mitteresidentide maksetega. 900 miljardi sees on mitteresidentide makseid, kuid mitte ainult.

Tegu on piiriüleste maksetega ja Eestis kui avatud väikese majandusega riigis on palju eksporti ja importi. Ekspordi ja impordiga kaasneb raha liikumine üle välispiiri ehk piiriülesed maksed. Pangaklientide makseid välismaalt laekus Eestisse 2008.-2015. aastani 442 miljardi euro eest ja Eestist tehti välismakseid samal perioodil 446 miljardi euro eest.

"Venemaa räpane raha" võib Taani uputada>>

Piiriüleste maksete seas on kindlasti ka mitteresidentide tehingud, kuid keskpank selle kohta eraldi statistikat ei kogu.

Eesti Panga statistika korjab üles info, kas makse tuleb või läheb välisriigi panka või on tegu Eestis tegutsevate pankade vahelise maksega. Aga keskpanga statistikas pole infot selle kohta, kas välisriigi või Eesti pangas on makse algatanud isik Eesti resident või mitteresident.

Rahapesu andmebüroo viimase aruande järgi on viimase viie aasta jooksul läbi Eesti finantssüsteemi liikunud umbes 13 miljardit eurot tõenäoliselt kuritegelikku päritolu raha — teatas portaal Sputnik Eesti mai lõpul.Taani meedia andmetel kahtlustatakse Nordea panka seoses 34 miljoni euro suuruse rahapesuga, millega on seotud Venemaa klient.

Copenhagen Posti andmetel on Taani võimud neli aastat uurinud juhtumit, mis puudutab aastatel 2010-2013 umbes 320 miljoni Norra krooni ehk 34 miljoni euroni ulatuvat väidetavat rahapesu.

Venemaalt pärit klienti, kes avas Nordea konto peamiselt rahvusvahelistele klientidele mõeldud Kopenhaageni filiaalis, kahtlustatakse selles, et tema ainuke eesmärk oli raha riigist välja liigutada.

Suvel avas prokuratuur Danske panga Eesti filiaali rahapesukahtlusega menetluse.

Danske rahapesuskandaal>>

Danske Banki skandaalne lugu sai 2013. aasta detsembris alguse kirjast, mis saadeti Kopenhaageni juhatusele nimetuks jääda soovinud kaastöötaja või töötajate grupi poolt Eestist. Sõnumis öeldi, et lisaks kõigile muudele puudustele ei loonud kohalik juhatus piisavalt usaldusväärset süsteemi, kontrollimaks panga kaudu liikuva raha päritolu, teatas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Skandaali tekitanud tehingud toimusid aastatel 2007-2015 ning kõrgperioodiks oli 2013. aasta, mil Danske Eesti filiaali mitteresidentidest klientide hoiused ulatusid ligi 30 miljardi dollarini. Tehinguid toimus sellel aastal ligi 80 000.

Tagid:
rahapesu, raha, Bloomberg, Danske Bank, Nordea, pank, Eesti Pank, mitteresident, resident, Eesti

Peamised teemad