11:00 23. Oktoober 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Suurem osa Eesti elanikest hindab meie arstiabi kvaliteeti heaks.

Eesti arstiabi on heal tasemel, kuid kehvasti kättesaadav

© Фото: Raepress
Tervishoid
lühendatud link
28 0 0

Eesti elanikud hindavad kõrgelt oma arstiabi kvaliteeti, selgub värskest uuringust „Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2015“. Samas valmistab meditsiinikorralduses muret arstiabi kättesaadavus, märgivad küsitluses osalenud.

ТАLLINN, 19. veebruar — Sputnik. Suur osa Eesti elanikest hindab arstiabi kvaliteeti riigis väga heaks, selgus värske uuringu tulemustest. Tervishoiusüsteemiga jäi möödunud rahule 73% elanikkonnast.

„Suurem osa Eesti elanikest hindab meie arstiabi kvaliteeti heaks ja see näitaja on püsinud viimase kuue aasta jooksul ühtlaselt kõrge. Arstiabi on Eestis tõepoolest maailmatasemel ning väga suur roll on selles perearstidel. Ka patsientide usk perearsti asjatundlikkusse on varasemaga võrreldes märgatavalt tõusnud," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Kõige paremini olid küsitlusele vastanud rahul hambaarsti-, pereõe- ja perearsti-teenustega.

Kvaliteetne kättesaamatu abi

Samas aga ei olnud pool vastanutest rahul arstiabi kättesaadavusega. Eriti teeb inimestele muret eriarstiabi kättesaamatus: sellega on hädas olnud iga viies abivajaja, alates visiidiaja registreerimisest kuni vastuvõtule pääsemiseni.

Peamiseks probleemiks on sobivaks ajaks registreerimise keerukus ja pikad järjekorrad vastuvõtule pääsemisel. Statistika kohaselt on 46% eriarstiabi vajanutest pidanud ootama vastuvõtule pääsemist üle kuu aja.

"Meil on jätkuvalt probleeme ülepaisutatud järjekordadega, kuna puudub ühtne registreerimissüsteem, patsiendid teevad topelt-broneeringuid ning eriarstide vastuvõtul käivad need, kelle tervisemure saaksid kiiresti lahendada ka perearstid," tunnistas Ossinovski.

Tema arvates aitab seda probleemi lahendada tõhusa digiregistratuuri väljaarendamine ja perearstide vastuvõtuaegade pikendamine hilisemale õhtupoolikule. Kuid perearstide tööpäeva pikendamist pooldab vaid pool küsitlusele vastanutest, 47% ei pea selliseid muudatusi vajalikuks.

Ükskõiksus ja ebakompetentsus

Valdavalt on arstiabiga rahul Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti elanikkond. Kõige enam probleeme arstiabi kättesaadavusega tekib riigi põhjaosas, eriti pealinnas.
On tähelepanuväärne, et hinnangud arstiabi kättesaadavusele jagunesid eestlaste seas praktiliselt pooleks, seevastu mitte-eestlastest rahulolematuid oli oluliselt suuremal määral.

Vaatamata sellele, et perearstiabiga jäi 2015. aastal kokkuvõttes rahule 91% küsitletuist, puutus peaaegu iga kümnes siiski kokku ebakompetentsuse ja ükskõiksusega. Samu etteheiteid eriarstide aadressil väljendas 8% abivajanutest.

Nende elanike arv, kes tervisemuredega arstiabi ei otsinud, on mõnevõrra vähenenud. Väiksemate tervisehädadega omal käel hakkama saada eelistasid enamasti mitte-eestlased vanuses 20-29 aastat. Arstiabist loobumist põhjendasid küsitletud pikkade ootejärjekordadega ja arstileminekuks vaba aja puudumisega, kõige sagedamini aga osutus põhjuseks lihtlabane isekus. 2014. aastaga võrreldes oli selliste iseteadlike hulk siiski 10% väiksem.

Väärikas keskmine

Uuringutulemuste kohaselt on arstiabi taset Eestis hinnatud kõrgemaks selle keskmisest tasemest Euroopa Liidus tervikuna. Autoriteetsetes allikates, nagu seda on iga-aastane Euroopa tervishoiuteenuste tarbijaindeksi (EHCI) pingerida, asetub Eesti selle näitajaga paremusjärjestuses keskmisele kohale. Nii oli Eesti selles pingereas 2015. aastal 35 riigi seas 17. kohal, jättes selja taha Leedu ja nimekirja lõpus oleva Läti.

Nagu märgivad EHCI aruande koostajad, hoiab eesti tervishoiuteenuste kvaliteedi poolest väärikat positsiooni juba paljude aastate vältel, mis on tema majanduslike ressursse arvestades igati kiiduväärt tulemus.

Üldjoontes on rahulolu tervishoiuteenustega Eestis viimase viie aasta andmete kokkuvõttes püsinud muutusteta, seda nii kohalike kui rahvusvaheliste uuringute kontekstis.

Uuring „Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2015" viidi läbi möödunud aasta sügisel. Küsitluses osales ligi 1700 inimest vanuses 15 kuni 74 eluaastat. Uuringu tellija oli haigekassa koos sotsiaalministeeriumiga.

 

 

Peamised teemad