01:29 17. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1587
  • RUB75.8119
Viroteraapia keskus.

Läti teadlased avastasid viiruse, mis suudab vähktõvest jagu saada

© Фото : Евгений Лешковский
Tervishoid
lühendatud link
54450

Läti teadlased avastasid esimesena maailmas viiruse, mis võeti kasutusele vähiravi kliinilises praktikas. Hiljuti avati Jurmalas viirusravi keskus, kuhu saabub patsiente üle kogu maailma.

TALLINN, 22. aprill — Sputnik. Sputniku korrespondent Jevgeni Leškovski uuris „Riia viiruse" lugu.

"Riia viirus" (juba tuntud Rigvir) avastati 1960. aastatel, kui meditsiinidoktor Aina Muceniece koos oma kolleegidega sünteesis Läti teaduste akadeemia mikrobioloogia instituudi laboris uut vaktsiini lastehalvatuse vastu. Testkatsete ja analüüside käigus avastati uus viirus, mis toimis mitte ainult vähirakke hävitavalt, vaid tõstis märgatavalt ka patsientide immuunsustaset. Hiljuti aga avati Jurmalas viroteraapia keskus, kuhu tullakse end ravima igalt poolt maailmast.

Eriliste teenete eest Läti riigi ees Tunnustusristi ordeni pälvinud Aina Muceniece meenutustest (ta lahkus elust 2010. aasta märtsis 86-aastasena): „Ravida vähki viiruse abil — see on fantastiline mõte, mis kerkis pinnale möödunud sajandi algul. Kuni Esimese maailmasõjani raviti vähki näiteks marutaudi-vaktsiiniga. Mul aga õnnestus leida viirus, mis ei ole inimesele ohtlik. Seda viirust võib kohata tervete laste seedekulglas. Erinevalt keemia- ja kiiritusravist ei too „viirusega ravimine" („viroteraapia") kaasa raskestitalutavaid kaas- ja järelmõjusid. Sellest, mille ma koos kolleegidega kuuekümnendatel aastatel avastasin, hakati maailmas rääkima alles üheksakümnendate alguses…"

Центр виротерапии.
© Фото : Евгений Лешковский
Viroteraapia keskus.

Kunagi raviti vähki marutõve-rohuga

Ehkki Rigvir loodi juba 1960. aastatel, ei pääsenud see pikkade aastate vältel Läti mikrobioloogia instituudi seinte vahelt Kleistist kaugemale. Kui aga preparaat oli lõpuks valmis selle tööstuslikuks tootmiseks, algasid segased ajad. 1990. aastatel samahästi kui lakkas riigipoolne teaduse rahastamine ja mikrobioloogia instituut ei olnud sel puhul erandiks. „Nullindate" aastate keskpaigani oli uusi ravimeid väga keeruline registrisse saada

Alles 2004. aastal, vaid paar kuud enne Läti liitumist Euroopa Liiduga, õnnestus Rigvir registreerida: abiks oli Aina Muceniece tütar, bioloogiadoktor Dite Venskus, kes oli kogu elu töötanud Riia kliinilise ja eksperimentaalse meditsiini instituudis, mis pärast NSV Liidu kokkuvarisemist samuti suleti.

Дите Венскус — дочь Айны Муцениеце.
© Фото : Евгений Лешковский
Dite Venskus — Aina Muceniece tütar.

Euroopa raimiturule pääseda ei olnud kerge. Kui Läti ei olnud veel EL-i osaks, sai Rigvir riigisiseseks kaubastamiseks vajalikud dokumendid, kuid rahvusvahelisele turule siirdumiseks nõudis sellise ravimi registreerimine miljoneid, mida mõistagi ei leidunud.

Karistuslöök

Läti teaduste akadeemia (LTA) president Ojārs Spārītis ütles Sputnikule: „Riia viirus" on ilmselt üks kõige unikaalsemaid teaduslikke avastusi, mis meie maal on tehtud. Viirus on näidustatud kõige agressiivsemate vähivormide — melanoomi ja kõhunäärme-vähi raviks. Organismi sisestatult hävitab viirus vähirakud, kuid ei ruineeri tervist.

Kellelegi ei ole saladus, et tradistsiooniliste vähiravi meetodite — keemia-, kiiritus- ja hormoonravi — kõrvaltoimed võivad olla laastavad: hävivad nii haiged kui ka terved rakud. Viroteraapia meetod aga kõrvaltoimeid ei anna: mõne nädalaga pärast Rigviri manustamist see lihtsalt kaob organismist," toonitab teadlane.

Центр виротерапии.
© Фото : Евгений Лешковский
Viroteraapia keskus.

Aga, ütleb LTA president — et veelgi edukamalt vähktõvega võidelda, peab ravi algama iga patsiendi geneetilistest uuringutest. Alles seejärel, lähtudes konkreetse organismi individuaalsetest eripäradest tuleb valida ravimid, mis on suutelised lammutama konkreetse vähirakkude kombinatsiooni ja mitte midagi muud.

Praegu saab ravikuuri „Riia viirusega" läbi viia kodus. Melanoomi raviks kasutamisel kompenseeritakse preparaadi maksumus riigi poolt täielikult. Viroteraapia keskus Jurmalas aga avati eeskätt nende välismaalaste ravimiseks, kes oma kodumaal Rigviri soetada ei saa.

Kliinik on arvestatud 10-12 patsiendile. On ka numbritoad neile, kes tulevad saatjana koos patsiendiga. Meedikutena on keskuses onkoloog, dietoloog, immunoloog, füsioterapeut, psühholoog.

Meditsiiniõde Irina näitas tuba, kus patsiendile Rigviri manustatakse.

„Siia tuuakse ravim laborist külmutatud kujul ja siin hoitakse seda temperatuuril miinus 20 kraadi. Kui saabub patsient, laseme tal kapslisse pandud preparaadi oma kehasoojusega üles sulatada. Siin õpetatakse patsiente ka endale ise Rigviri süstima, kui ta siit lahkudes saab ravimikapslid kaasa," jutustas ta..

Samal ajal viibis kliinikus patsient Kristina Jakovenko Lvovist: „Ukrainas pandi mulle diagnoos — melanoom, 4. staadium. See juhtus 2012. aastal. Nüüd on juba aasta 2016. Ja ma pole mitte lihtsalt elus, vaid ma paranesin."

Kristina rääkis, et kord vigastas ta sünnimärki seljal. Pärast seda päevitas usinasti. Sünnimärk hakkas hoogsalt laienema. Ja arstid, teinud ära lõikuse, isegi ei varjanud, et vaevalt see enam aitab.

Кристина Яковенко из Львова.
© Фото : Евгений Лешковский
Kristina Jakovenko Lvovist.

„Pärast esimest keemiaravikuuri vähk ägenes, kuid viroteraapia — see ei ole „keemia". Kuigi ma veel päris hästi ennast ei tunne. Väsin sageli. Aga ravi ikkagi käib! Selle kestuseks on arvestatud keskeltläbi kolm aastat. Aga minu puhul sellest ei piisa," ütleb vestluskaaslane.

„Vähi viirusravi on üks kõige lootustandvamaid meetodeid kogu maailma kaasaegses ravimetoodikas. Paistab, et enam ei kahtle keegi, et viirused on võimelised ravima. Kuid tänu Rigvirile sai Lätist selle bioloogilise raviviisi teerajaja," lausus Sputnikule keemiateaduste doktor professor Ivars Kalviņš (mildronaadi ja lekadeiini looja).

„Kõige tõhusam on see ravi esmases staadiumis, mil inimene tuleb haigusega valutult ja organismile ohutult toime. Ma kavatsen teha kõik, mis minust oleneb, et viroteraapiat arendada ja aidata paljusid patsiente maailmas, kes väärivad senisest humaansemat ravi vähi vastu," ütleb professor.

 

 

Peamised teemad