01:33 23. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1215
  • RUB70.6525
2015. aasta lõpu seisuga oli vaktsineeritud Eestis 95,5 protsenti kõikidest 1-14-aastastest lastest.

Leetrite ja punetiste endeemilise levik on Eestis lõppenud

© Sputnik / Игорь Зарембо
Tervishoid
lühendatud link
60 0 0

Märtsis kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) leetrite ja punetiste endeemilise leviku Eestis lõppenuks, sest need haigused on siin kõrvaldatud.

TALLINN, 25. aprill — Sputnik. Terviseamet soovib alanud vaktsineerimisnädalal tänada ja tunnustada inimesi, kes hoolivad iseenda ja oma lähedaste tervisest, väärtustavad tervena elatud aastaid ning on teinud kõik selleks, et hoida ära haigestumisi vaktsiinvälditavatesse nakkustesse.

"Me tunneme siirast heameelt inimeste üle, kes mõistavad, et tervislik eluviis on enamat kui ainult tervislik toit ja liikumine. Tervislik eluviis hõlmab kõiki meetmeid, mis aitavad vältida haigestumisi ja üheks kindlaks viisiks on vaieldamatult vaktsineerimine," ütles terviseameti peadirektor Tiiu Aro pressiesindaja vahendusel, teatab BNS.

Märtsis kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) leetrite ja punetiste endeemilise leviku Eestis lõppenuks, sest need haigused on siin kõrvaldatud. Tõsi, üksikuid haigusjuhte ikka veel registreeritakse, aga valdavalt on tegu reisidelt kaasa toodud haigusjuhtudega.

„Riigisisesest levikut on aidanud ära hoida hea vaktsineerituse tase. 2015. aasta lõpu seisuga oli näiteks eelpoolnimetatud haiguste vastu vaktsineeritud Eestis 95,5 protsenti kõikidest 1-14-aastastest lastest. Seega kuuluvad WHO tunnustus ja tänu ennekõike ja suuremalt osalt just lastevanematele, kes oma hooliva suhtumisega on aidanud seljatada kunagised möödapääsmatud nakkushaigused," sõnas Aro.

Leetrid pole terviseameti teatel kaugeltki ainus edulugu meie vaktsineerimiste ajaloos. Kunagi peredes palju hirmu ja muret põhjustanud lastehalvatus suudeti kiiresti kontrolli alla saada ainult tänu vaktsineerimisele. Enne vaktsineerimisega alustamist aastal 1958 haigestus meil lastehalvatusse aastas kuni tuhat inimest. Viimased haigusjuhud aga registreeriti Eestis 1961. aastal.

Terviseameti teatel võib värskemaks näideteks Eesti eduloos pidada rasket maksapõletikku põhjustava B-viirushepatiidi vastase vaktsineerimise lisandumist riiklikku immuniseerimiskavasse aastast 1999. Enne vaktsineerimisega alustamist haigestus aastas sadu inimesi, kellest enamik olid lapsed ja noored täiskasvanud. 2015. aastal registreeriti Eestis kuus ägedat B-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist üks oli 18-aastane nooruk. Laste seas pole ühtegi haigusjuhtu registreeritud alates aastast 2010.

Praeguse seisuga vaktsineeritakse lapsi riikliku immuniseerimiskava alusel 11 nakkushaiguse vastu, nendeks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, punetised, leetrid, mumps, poliomüeliit ja b-tüübi hemofiilusnakkus. Täiskasvanutele on ette nähtud korduvvaktsineerimine iga kümne aasta järel difteeria ja teetanuse vastu. Immuniseerimiskava alusel tehtavad vaktsineerimised on nii lastele kui ka täiskasvanutele tasuta.

„Seni kuni neid haigusi maailmas esineb, peame ennetustööd jätkama ja oma lapsi välditavate ohtude eest kaitsma. Kuigi juba täna on vaktsineerimisega hõlmatus Eestis väga hea, on meil arenguruumi, et seis muuta veel paremaks," märkis Aro.

WHO algatusel sündinud Euroopa vaktsineerimisnädalat tähistatakse 11. korda. Seekordse nädala põhiteemaks on punetiste ja leetrite eliminieerimine Euroopas.

 

Peamised teemad