16:55 24. November 2017
Tallinn+ 7°C
Kuula otse
EL-i riikide terrvishoiukorraldused elavad läbi „pretsedenditut“ kriisi ravimite ja ravi patsientidele kättesaadavuse vähenemise osas.

Tervishoid allub ravimitootjate survele

© Flickr / Eddie Blanck
Tervishoid
lühendatud link
35 0 0

EL-i riikide terrvishoiukorraldused elavad läbi „pretsedenditut“ kriisi ravimite ja ravi patsientidele kättesaadavuse vähenemise osas. Ravimihinnad aina kasvavad, riigieelarved ei tule toime arstimite maksumuse kompenseerimisega patsientidele.

TALLINN, 22. juuni — Sputnik. Euroopa Liidu tervishoiuministrid ei jõudnud oma hiljutisel kohtumisel ühegi konkreetse otsuseni riikide tervishoiuteenustes tekkinud kriisi vastu võitlemise meetmete osas. Eriti suure probleemi moodustab ravimite hinnatõus ja riikide suutmatus jätkata nende maksumuse hüvitamist patsientidele.

Euroopas on teadvustatud selle probleemi esilekerkimist lumepalliefektina, kuid konkreetseid otsuseid, kuidas seda peatada, senimaani ei ole. Majanduskriis, elanikkonna vananemine, uute haiguste ilmnemine on loonud pretsedenditu pingeolukorra praktiliselt kõigi liidu liikmesriikide tervishoiusüsteemides. Toimub eurooplaste jaoks enneolematu, õigupoolest ammu unustatu — hakatakse tundma puudust ravimitest ning tõsiseltvõetav ravi on muutumas aina enamatele inimestele luksuseks. Kaks kolmest farmatseutide ühiskondlike ühenduste poolt küsitletutest väidab, et nad põrkuvad viimasel ajal pidevalt kokku vajalike ravimite vajakajäämisega ja sellega, et ravimite hinnad on muutunud enamikule patsientidest ülejõukäivateks.

Tervishoid ei pea koormusele vastu

Eesti ei ole selles mõttes sugugi paremas, vaid pigem hullemaski olukorras, kuna oma tagasihoidlike mõõtmete ja napi rahvaarvu juures ei saa talle osaks kuigivõrd ravimifrimade tähelepanu.

Elanikkond aga vananeb isegi kiiremini kui paljudes teistes EL-i riikides. Nagu portaal Sputnik eelnevalt on teatanud, tunnistas Taavi Rõivase valitsuskabinet aprillis parlamendisaadikutega kohtudes, et Eesti tervishoiu rahastamine on jäänud üheks kõige nõrgemaks Euroopas ega kannata kasvavat koormust enam välja. See on jätkusuutmatu ja vajab muutmist haigekassa kulude kärpimise teel.

EL-i tervishoiuministrite kohtumisel tunnistati, et paljudel juhtudel on meditsiiniteenuste süsteemis ilmnevate vajakajäämiste põhjuseks kujunenud turumajanduslikud seadused. Tõhusa ja soodsa ravi kättesaadavus patsientidele kannatab „väga kõrgete ja ebastabiilsete hindade tõttu ravimite puhul, mis on kaotanud patendikaitse, või siis teatavate meditsiinitoodete puudumise tõttu, mida ravimifirmad mingitel strateegilistel kaalutlustel teatud riiklikele turgudele ei tarni."

Tervishoiuministrid kutsusid riike üles koostööle vabatahtlikkuse alusel, et tagada elanikkonnale raviteenuste parem kättesaadavus. Tehti ettepanek mõjutada ühisel jõul ravimihindade kujundamise poliitikat. Kuid paljud valitsused eelistavad neis olukordades mitte sekkuda eraettevõtete äriasjadesse.

Olemuselt on tegemist riiklike huvide ja ravimihiidude vastasseisuga. Viimased on, näiteks, igati vastu niinimetatud geneeriliste ravimite — kallihinnaliste, patendikaitsega ravimpreparaatide odavate analoogide turuletoomisele. Riikidel aga oleks hea meel näha rohkem selliseid alternatiivseid preparaate, mis on maksumaksjatele taskukohased.

„Võimalik, kuid kaheldava tulemusega"

Liidu liikmesriigid on vabad ise otsustama, milliseid ravimpreparaate ja millises mahus nad patsientidele hüvitavad. Euroopa Komisjon aga vastutab vaid selle eest, et tagada ravimiturul eluterve konkurents. „Ministrid väljendasid sügavat muret selle suhtes, et olemasolev hinnakujunduse komplekssüsteem ei ole piisavalt tasakaalustatud ja see ei pruugi kaugeltki alati tagada parimat võimalikku tulemust patsiendi ning ühiskonna vaatevinklist."

Euroopa Tarbijakaitseorganisatsiooni (BEUC) andmetel on mõned ravimid (näiteks tõhusad C-hepatiidi ravimid, haruldaste haiguste ravimid ja mõnede vähivormide ravimid) sedavõrd kallid, et nende kompenseerimine haigetele võib riiklike tervisekindlustuste eelarved lõhki ajada.

Lisaks sellele hakkavad mitme Euroopa Liidu liikmesriigi valitsused majandusolude survel ravimihindade kompenseerimiseks eraldatavaid vahendeid kokku hoidma, mis vastavalt sunnib patsiente rohkem maksma. Kuid paljud inimesed ei saa seda endale lubada. Näiteks toob BEUC andmed Hispaaniast, kus elanikkond on praegu sunnitud kulutama ravimitele 58% rohkem raha kui 2010. aastal. Portugalis aga ei suuda 39% elanikkonnast lubada endale neid tervishoiuteenuseid, mida veel kaks aastat tagasi saadi kasutada.

Euroopa Tarbijakaitseorganisatsioon esitab oma publikatsioonides hulganisti näiteid sellest, kuidas konkreetsete ravimite hinnad on lennanud patsientide jaoks taevasesse kõrgusse. Ravimitootjad põhjendavad seda suurte kulutustega teaduslikele uuringutele ja uute ravimite väljatöötamisele.

Ravimifirmad on olukorraga rahul

Euroopa Ravimitootjate Liidu (EFPIA) peadirektor Richard Bergström väljendas avalikult rahulolu sellega, et EL-i liikmesriikide tervishoiuministrite nõukogu otsustas kehtiva olukorra säilitada ja jätta küsimused, milliseid ravimpreparaate ja millises määras patsientidele kompenseerida, iga riigi valitsuse otsustuspädevusse.

Ta tunnistas, et Euroopa tervishoiusüsteem on põrkunud pretsedenditult suurte raskustega. „Selles kontekstis me mõistame liidu liikmesriikide soovi üksteiselt õppida, teavet jagada ja teha koostööd tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse küsimustes." Bergströmi sõnul võiks ravimitööstus majandusharuna anda oma panuse tervishoiusüsteemi stabiiluse tagamisse uute hinnakujundusmudelite abil.

Euroopa patsientide foorum (EPF) kiitis tervikuna heaks ministrite poolt väljendatud kavatsuse tihedamaks koostööks, kuid avaldas samas kahetsust selle üle, et puuduvad igasugused plaanid patsientide endi kaasamiseks ravimite hinnakujunduse ja ravimite jaehindade määramise protsessi.

 

Peamised teemad