22:37 14. August 2020
Kuula otse
  • USD1.1813
  • RUB86.5850
Tervishoid
lühendatud link
11210

Algaval talveperioodil võivad arstide oletuste kohaselt Eestit tabada korraga kolme tüüpi gripiviirused.

ТАLLINN, 7. november — Sputnik. Eestile tõotatud külm talv gripi levikut ei mõjuta. Arstid ei usu, et uus haigestumiste hooaeg, mis algab tavaliselt jaanuaris ja kestab aprillini, kujuneks raskemaks kui eelmistel aastatel. Kuid gripi viirustüvesid võib tulla korraga kolm.

Eesti arstide poolt täheldatud paragripi viiruse ilmnemine, mis koos gripisarnaste „sugulaste" jõupingutustega on toonud arstide vastuvõtulejuba üle kolme tuhande inimese, ei tähenda, et gripihooaeg ongi juba alanud. Tegemist on erinevate haigustega ja ehkki need on sümptomite poolest sarnased, erinevad nad oluliselt tagajärgede osas. Paragripp reeglina tüsistusi ei põhjusta, gripp on selles suhtes märksa ohtlikum.

Aga grippi haigestumiste sesooni algusaja, kestuse ja eripärade suhtes eksperdid seni veel midagi ennustada ei söanda. „Ühte võin täpselt öelda — gripp tuleb," lausub Eestis tuntud asjatundja, riigi tervishoiuameti peaspetsialist Olga Sadikova. Tema sõnul aga põhjust oodata üllatusi selle piirkonna jaoks uute viirusetüvede ilmumise näol arstid ei näe.

Eestit ründab viiruste kolmik

Nagu arvab Sadikova, saab kõige tõenäolisemaks viirustüvi H3N2 (seesama „hongkongi gripi" oma), mis kujutab endast ohtu eeskätt eakatele inimestele, kuna on nende puhul „eriti aldis" raskeid tüsistusi põhjustama. See tüvi on alates möödunud sajandi kuuekümnendate aastate lõpust küllalt tuntud ja hästi läbi uuritud.

Veel üheks gripiviiruse eriliigiks, mis sel hooajal tõenäoliselt meie kanti külastab, kujuneb küllaltki „noor" viirus H1N1 pdm. Massimeedias tavatsetakse seda nimetada „seagripiks", ehkki, nagu ütlevad eksperdid, ei ole see õige. Spetsialistid nimetasid selle pandeemiaks, kuivõrd viimatise gripipandeemia 2009. aastal põhjustas just selle tüve ilmumine. Sellegipoolest on see Eestis paraku juba hästi tuntud, sealhulgas erilise „armastusega" laste ja alaealiste vastu, aga ka haiguse raskekujulisema kulgemise poolest.

Nagu Sadikova oletab, ei ole välistatud tõenäosus, et Eesti elanikkonda tuleb, nagu eelmistelgi aastatel, kimbutama veel kolmaski viirustüvi. Selleks osutub B-tüüpi gripiviirus, millel on väiksem levikupotentsiaal ja seetõttu nakatab see piiratud arvu inimesi, põhjustades niinimetatud kohalikke haiguspuhanguid (perekonnas, töökollektiivis).

Millises järjestuses viirused Eestit ründavad, kuidas nad üksteisega kombineeruvad, on praegu raske öelda. Arstid saavad vaid ligilähedaselt välja rehkendada ühe või teise viirusetüübi esinemissageduse.

Niiske salvräti tähtis roll

Külmad ei mõjuta mingil moel gripiviiruse aktiivsust. Ilmastiku mõju haigestumusele võib ilmneda üksnes selles mõttes, et pakaselisel ajal eelistavad inimesed viibida pigem toas kui õues ja tulemusena viibitakse sagedamini ühiskondlikes hoonetes. Rahvasumma tihedus aga aitab loomulikult kaasa viiruse levimisele.

Mis puudutab gripi ennetamist, siis kõige parem on muidugi lasta end vaktsineerida. Seda võib teha juba alates oktoobrist, meenutab Olga Sadikova, toonitades, et vaktsiin „katab" kõik sel hooajal odatavad gripiliigid. Mõistagi võib isegi vaktsineeritud inimene mõningatel juhtudel haigestuda (igaühe imuunsussüsteem on individuaalne), kuid haiguse kulg on sel juhul kergem, vaktsineerimine aitab vältida raskeid tüsistusi ja surmajuhtumeid.

Olga Sadikova soovitab hästituntud tõhusate ettevaatusabinõude hulgas, mis aitavad gripiviirusega kohtumist vältida, võimalust pidi hoida eemale suurtest rahvakogunemistest ja sagedamini käsi pesta.

Aga ka varustada end niiskete salvrätikutega, millega tasub sagedasti käsi pühkida. Kui olete kaupluses võtnud kätte ostukorvi sanga, mis enne teid on olnud haige inimese peos, ei tähenda see, et olete paratamatult gripiviiruse külge saanud. Aga kui te sellesama käega oma nägu puudutate — et prille kohendada või järsku kihelema hakanud nina sügada —, siis võite üsna paratamatult haigestuda. Sellistel puhkudel kulub niiske salvrätik marjaks ära.

Tagid:
viirus, vaktsiin, gripp, arst

Peamised teemad