17:30 25. Mai 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
19.-25. detsembril pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4560 haigestunut

Registreeriti esimesed gripist tingitud surmajuhud

© Sputnik / Алексей Мальгавко
Tervishoid
lühendatud link
31 0 0

Terviseameti kinnitusel on grippi haigestumine viimasel ajal kasvamas, kusjuures registreeriti esimesed gripist tingitud surmajuhud - elu on kaotanud kolm inimest.

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. Eelmise nädala jooksul pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4560 haigestunut, neist 49 protsenti olid lapsed. Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga viis protsenti, nende hulgas kahekordistus grippi või gripitaolistesse haigustesse haigestunute osakaal. Haigestunute seas on enim kuni viieaastaseid lapsi. Haigestumiste juurdekasv on aeglustunud laste vanuserühmades, kuid üle 30 protsendi kasvanud tööealiste ja vanemaealiste vanusrühmas.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal saab grippi haigestumise intensiivsust hinnata ikka veel madalaks, gripilevikut aga laialdaseks. Haigestumine on jätkuvalt tõusutrendil, vahendas BNS.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Александр Кондратюк

Tänavusele gripihooajale iseloomulikuks võib pidada gripiviiruste varasemat kohale jõudmist. „Kui me tavaliselt hakkame gripiviiruseid registreerima jaanuaris ja viiruste leviku kõrghooaeg jääb veebruari või isegi märtsi, siis sel aastal algasid grippi haigestumised kuu aega varem," ütles gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova.

„Haigestumiste üldarv püsib siiski veel madalal tasemel ja selle põhjuseks võib lugeda alanud koolivaheaega, sest reeglina haigestuvad esmalt enim lapsed. Teiseks põhjuseks võib pidada alanud pühi, mis tähendab, et inimesed ei pruugi pöörduda haigestumise korral kohe arsti poole. Hospitaliseerimiste arv näitab aga, et tegelik haigestumiste arv võib olla ametlikust statistikast suurem," lisas Sadikova.

E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 70 patsienti, neist 50 viimase kahe nädala jooksul. Hospitaliseeritutest 25 protsenti on olnud vanusrühmas 0-4 eluaastat, 18,5 protsenti vanusrühmas 5-14 ja 12 protsenti vanusrühmas 15- 19 eluaastat. Haiglasse sattunutest tööealisi on olnud veidi üle 24 protsendi, vanemaealisi üle 18 protsendi.

Intensiivravi on gripi tõttu vajanud kuus inimest. Üks inimene oli 57-aastane ja ülejäänud üle 65-aastased. Kõik kuulusid riskirühmadesse. Kolme haigla andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal kolm inimest. Kõik kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu, kõik olid vaktsineerimata.

Algaval talveperioodil võivad Eestit tabada korraga kolme tüüpi gripiviirused
© Sputnik / Алексей Мальгавко

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 62 protsendini. Praegu domineerib Eestis A gripiviirus alatüüp A(H3N2). Kinnituse said 129 A-gripiviirust ja 6 B- gripiviirused.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud gripiviirust 285 korral, neist 278 korral on olnud tegu A ja 7 korral B-gripi juhuga.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust keskmiseks Bulgaarias, Prantsusmaal, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Slovakkias, Šveitsis, Portugalis ja Põhja Iirimaal. Teised riigid hindavad haigestumuse intensiivsust veel madalaks.

Samal teemal

Gripp on nõudnud juba üheksa inimese elu
Tagid:
gripp, viirus, gripihooaeg, E-Tervise

Peamised teemad